Uimastitestid koolides ei anna tulemusi, aidata võiks positiivse õhkkonna loomine

Vaba Meedia, 13.01.2014

Uimastite tarvitamise avastamiseks mõeldud proovide võtmine teismelistelt ei vähenda kanepitarvitamist, küll aga võiks seda teha koolis positiivse õhkkonna loomine, selgub ajakirja Journal of Studies on Alcohol and Drugs jaanuarinumbris avaldatud teaduslikust uurimusest.

Uimastite tarvitamise jälgede avastamise eesmärgil kogutakse uriiniproove hinnanguliselt igas viiendas USA keskkoolis. Mõnikord võetakse sihikule need, keda kahtlustatakse uimastite kuritarvitamises, kuid enamasti tehakse juhuslikke uimastiteste õpilastele, kes osalevad trennide või huviringide töös. Sellised meetmed on vastuoksuslikud — osaliselt sellepärast, et puuduvad tõendid nende tõhususe kohta. Värske uurimus näitas, et sellistel praktikatel puudub igasugune mõju sellele, kas ja kui palju gümnaasiumiastme õpilased uimasteid proovivad

 

Üks rumal küsimus: kas kanep on kehale mürgisem kui alkohol?

Telegram.ee, 26.11.2013

Selle nädala “Üks rumal küsimus” tuleb lugejalt, kes aasta tagasi alkoholist loobununa hiljuti peol juua otsustas ja pärast seda mitu päeva pohmeluse käes vaevles. Vastab MTÜ Ravikanep üks eestvedaja, Mart Kalvet.

Mis ma oskan öelda… “Mürgine” on lai mõiste, “toksiline” veidi kitsam ja “neurotoksiline” veel kitsam. Ilmselt on küsides silmas peetud seda viimast.

Nimetatud uimastid pole mõju poolest eriti võrreldavad. Kogenud kanepitarvitaja ei muutu enamasti keskmise alkoholijoobega võrreldaval määral ebaadekvaatseks ka pärast väga suurte koguste pruukimist.

 

Ravikanepi keelamine rikub patsientide õiguseid

Ravikanep.ee, 15.11.2013

Küllap kehtib see põhimõte kõigi eluvaldkondade kohta, eriti aga uimasti- ja ravimipoliitikas — meetmete tõhususe hindamisel tuleb potentsiaalsete ohtude alusetu paisutamine kõigile osapooltele ainult kahjuks. Vassimine ähmastab üldpilti, mis väljapakutud meetme vastalistele võib esialgu tore tunduda, kuid vääradele alustele rajatud poliitikad saevad pikas perspektiivis siiski just seda oksa, millel istub ühiskond tervikuna, mitte ainult need, keda soovitakse tõrjuda ja häbimärgistada.

Arstiteadlane Mari Järvelaid, põhjaliku ja üsna erapooletu uurimuse „Kanep kui uimasti“ autor, on hiljuti just sellega tegelema hakanud. Mul pole vähimatki soovi spekuleerida, miks Terviseameti tervishoiu büroo juhataja dr Järvelaid ravikanepi kohta ajakirjanduses luuletab, aga MTÜ Ravikanep juhatuse liikmena tunnen kohustust 8. novembril portaalis Tarbija24 ilmunud artiklis „Eesti arstid ei pea ravikanepit vajalikuks“ talle omistatud faktiväiteid — ja temapoolseid spekulatsioone — analüüsida ja kummutada.

 

Arstid varjavad patsientide eest ravikanepit?

Õhtuleht, 18.08.2013

Kaks eesti meest väidavad, et teatud haiguste raviks oleks juba praegu arstidel võimalik välja kirjutada kanepit. Meeste väitel arstid lihtsalt ei julge oma patsientidele säärast ravimit välja kirjutada ja seetõttu on sellest tänaseni vaikitud.

Kui palju on Eestis neid, kes tarvitavad kanepit, ei oska välja öelda ka kogenud politseinikud, teatab Kanal 2 uudistemagasin “Reporter”. Kahtlemata on selle taime kaifi saamiseks suitsetamine väga levinud. Vähem räägitakse aga sellest, et kanepit on  võimalik kasutada ravimina ja mitmel pool maailmas on see täiesti legaalne. Sellest saavad leevendust näiteks vähihaiged, hulgiskleroosi diagnoosiga ja HIV-positiivsed patsiendid. Kanepis sisalduvad ained leevendavad nende raskete haiguste kõrvalnähte.

 

Mart Kalvet: Kukesammul valgustatud uimasti­poliitika poole

Eesti Ekspress, 19.02.2013

ÜRO 1961. aasta uimasti­konventsiooni aluseks olnud ideoloogia vaagub hinge, globaalne narko­sõja­masin poetab polte ning avalik arvamus liigub aina kiiremini paradigmamurrangu poole, kirjutab Mart Kalvet.

Keelupoliitikast tüdinenud: Kanepi legaliseerimise pooldaja Mexico Citys 2010. aastal.
Reuters / Scanpix

Möödunud nädalal USA kongressis esitletud kanepi föderaalse legaliseerimise ja turu reguleerimise meetmed peegeldavad raiskavast ja ebainimlikust keelupoliitikast tüdinud kodanikkonna meelsust – toetavad ju rohkem kui pooled ameeriklastest kanepi meelelahutusliku, kolmveerand meditsiinilise pruukimise seadustamist.

 

Mart Kalvet: Aeg hüljata uimasti­poliitika uppuv laev

Eesti Ekspress, 29.11.2011 (trükiversioonis 24.11)

Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskus EMCDDA avalikustas raporti, millest selgub, et Eesti on ELi liikmesriikidest esikohal süstivate narkomaanide arvu poolest.

Samuti kuulub meile masendav liidripositsioon narkosurmade suhtarvu osas. Laiemas plaanis ütleb tänavune aruanne peaaegu otse välja selle, mida narkopoliitikavaatlejate enamik on teadnud juba aastakümneid: keelustamis- ja karistamispõhine sõda uimastitega õõnestab demokraatiat, vaesestab kogukondi ja raiskab ressursse, toetades samas korruptsiooni ja edendades organiseeritud kuritegevust.

 

Järelkajad R2 saatele “Poolt ja vastu”, 1. osa

Kanepitemp võttis ühendust Mart Kalvetiga, kes hiljuti Raadio 2 saates “Poolt ja vastu” argumenteeris kanepi legaliseerimise poolt ja muu hulgas lubas oma seisukohti põhjendada viidetega allikmaterjalidele. Kuna võetud ülesanne ei ole veel lõplikult valmis, siis avaldame selgituse osade kaupa.

 

R2 uues saates “Poolt ja vastu” vaieldakse tõe leidmise nimel

ERR, 07.10.2011

“Poolt ja vastu” on Raadio 2 uus saade, mis armastab ja kuulutab tõde, tuues kuulajate ette põnevate vaidlusaluste küsimuste poolt ja vastu rääkijad.

Eeloleval laupäeval läheb tuliseks aruteluks, kuidas suhtuda kanepi legaliseerimise ideesse.

 

Tarvitajal ja diileril tuleb vahet teha – ühte ravida, teist karistada

Andres Anvelt, Eesti Ekspress, 14.06.2011

Sõda uimastitega pole püha lehm, kuid mõtlematu vaherahu võib lõppeda vaikiva alistumisega, leiab Andres Anvelt vastuartiklis Mart Kalveti arvamusloole “Sõda uimastitega ei ole püha lehm“.

Mart Kalvet ei eksi  oma arutluses kindlasti ühes asjas. Ühegi haigusega ei saa sõdida karistuspoliitikaga. Kui me keelaks grippi haigestumise (haiguseks on ka narkomaania), siis kindlasti leiduks mõni kuritegelik grupeering, kes pakuks näiteks Tamiflud tema jaoks kasuliku hinnaga ja riik peaks võitlema mitmepealise lohega, kus ühe kuritegeliku pea raiumisel tekib kohe  teine ja veel võimsam pea asemele. Nii see kahjuks on ka narkokuritegevusega võitluses. Kui on nõudmine, siis on ka pakkumine, isegi kui pead lendavad kahte lehte.

 

Sõda uimastitega ei ole püha lehm

Mart Kalvet, Eesti Ekspress, 14.06.2011 (trükiversioonis 09.06).

Juuni alguses esitles mitmeid endisi riigipäid koondav uimastipoliitika globaalkomisjon GCDP aruannet, mis näitab üheselt seda, mis nii globaalsest kui kohalikust uimastipoliitikast huvitujale peaks olema ammu selge: et ülemaailmne keelustamis- ja karistamispõhine narkosõja-režiim on põhjalikult läbi kukkunud, samas kui dekriminaliseerimine, regulatsioon ja kontrollimine annavad mitmel pool häid tulemusi.