kanepitembi tõlkelugu [teemapilt]Pühapäeval Ühendkuningriigi bulvarilehes The Daily Mail plahvatanud esmapilgul sensatsiooniline uudispomm kuulutas muu hulgas, et värske uurimuse kohaselt kolmekordistab kange kanepi suitsetamine psühhoosiriski. Umbes sama skandaalseid väiteid esitavad mõõdutundetult paljud ajakirja Lancet Psychiatry veebiversioonis 18. veebruaril ilmunud uurimuse kajastustest välismeedias. Tunnustavalt tuleb nentida, et nii Postimehe terviselisas kui ka Novaatoris ilmunud vastavateemalised artiklid on nendega võrreldes märksa sordiinistatumad.

Mõned Marta Di Forti ja kolleegide värske uurimusega seoses meil ja mujal ilmunud väidetest kanepiga seonduvate vaimse tervise ohtude kohta nõuavad aga siiski täpsustamist. Õnneks ilmus Ühendkuningriigi tervishoiuteenistuse NHS kodulehel äsja uurimuse kallutamata analüüs, millel rajaneb ka järgnev jutt.

Di Forti jt uurimuse näol on tegemist juhtkontrolluuringuga, mille raames mõõdeti tugevatoimelise kanepi (ingl skunk cannabis, skunk-like cannabis, high potency cannabis) sagedase pruukimise mõju psühhoosi esmailmnemise ohule. King’s College Londoni ja USA Mount Sinai arstiteaduste kooli uurijad võrdlesid 410 psühhoosi esmailmnemisjuhtumiga haiglasse pöördunud Londoni lõunapiirkonna elaniku kanepipruukimist 370 psühhoosidiagnoosita reakodaniku tarbimisharjumustega.

Tugevatoimeline kanep sisaldab rohkem delta-9-tetrahüdrokannabinooli (THC) kui nõrgematoimeline kanep või hašiš; Ühendkuningriigi valitsuse aruannete kohaselt on tugevatoimelise kanepiürdi THC-sisaldus keskeltläbi 15 protsenti, hašiši THC-sisaldus 5 protsenti. THC-d on lisaks lõõgastusele, tajude ergastumisele ja söögiisu suurenemisele seostatud ka psühhoosilaadsete mõjudega nagu paranoia ja pettekujutelmad. Tugevatoimelises tänavakanepis on väga vähe teist kanepi toimeainet kannabidiooli (CBD); Ühendkuningriigi tänavahašiš sisaldab seda märksa rohkem. Mõned uuringud näitavad, et CBD-l on THC-le tasakaalustav ja psühhoosisümptomeid pärssiv mõju. See võib olla põhjuseks, miks tugevatoimelise kanepiürdi ja psühhoosi esmailmnemise vahel seose tuvastanud uurimus ei leidnud mingisugust seost traditsioonilise hašiši ja esmapsühhooside vahel.

Varasemad vaatlusuuringud on näidanud korrelatsioone kanepipruukimise ja kõrgema psühhoosiriski vahel. Seekordne uurimus oli esimene, mis püüdis välja selgitada, kas pruugitud kanepi toime tugevus mõjutab psühhoosiriski suurust.

Terminiga „psühhoos“ tähistatakse hulka korrastamata mõtlemise, pettekujutelmade ning kuulmis- ja/või nägemishallutsinatsioonidega seonduvaid sümptomeid. Psühhoos võib kaasneda mõne vaimuhaigusega, nt skisofreenia või ägeda depressiooniga, kuid psühhoosihooge võivad esile kutsuda ka muud tegurid, nt uimastite tarvitamine või haigused.

Vaatlusuuringud on ainus eetiliselt lubatav moodus kanepipruukimise mõjude uurimiseks inimestel. Juhtkontrolluuringud sobivad hästi selliste tagajärgede uurimiseks, mis pole eriti levinud — nagu psühhoos. Üks juhtkontrolluuringute miinus on aga, et reeglina kogutakse nende raames teavet millegi — antud juhul kanepipruukimise — kohta pärast selle toimumist, s.t katsealustelt küsitakse, mida nad kunagi minevikus teinud on. Katsealused ei pruugi üksikasju täpselt mäletada või juhul, kui nende harjumused psühhoosi soodustasid, ei pruugi mäletada sündmuseid õigesti.

Uurimus näitas, et igapäevane kanepipruukimine seondub kõrgema psühhoosiriskiga, kusjuures tugevatoimelisema kanepi pruukimine seondub suurema riskiga.

Uurijad väitsid tulemuste põhjal, et umbes 24% uutest psühhoosijuhtumitest uurimisaluse elanikkonna hulgas on tingitud skunk-tüüpi kange kanepi pruukimisest. Seejuures on aga oluline rõhutada, et sama protsendimäär ei kehti muudes elanikkondades, kus kanget kanepit pruugitakse vähem kui Londoni lõunapiirkonna elanike hulgas, kellele uuring keskendus. Samuti on taolise tulemuse eelduseks, et tugevatoimeline kanep tõepoolest kindlasti otseselt põhjustab psühhoosi, mida antud uurimus eraldi võttes kuidagi tõestada ei saa. Paljud varasemad uuringud siiski toetavad kanepipruukimise ja psühhoosi vahelist seost.

Uurimusest jäeti välja ilmse meditsiinilise põhjusega psühhoosipatsiendid, nt need, kelle haigus johtus ajukasvajast või tõsisest peatraumast. Katsealustel paluti vastata ankeediküsimustele kanepipruukimise, esmakordse pruukimise aegse vanuse, elupõlise pruukimissageduse ja pruugitava kanepi tüübi kohta (variandid olid „skunk-tüüpi kanep“ ja „hašišilaadsed saadused“).

Andmete analüüsimisel võeti arvesse tulemust mõjutada võivaid kaastegureid nagu sotsiodemograafilised faktorid ning tubaka, alkoholi ja muude meelelahutuslike uimastite pruukimise määrad.

Analüüs näitas, et kanepit mittepruukinud elanikkonnaga võrreldes ei seondu kanepipruukimine üldiselt psühhoosi esmailmnemise riski suurenemisega. Kui katsealused rühmitati pruugitud kanepi tüübi alusel, selgus, et rohkem hašišit kui kanget kanepit pruukinuil polnud psühhoosi esmailmnemise risk samuti suurem kui mittepruukinutel.

Küll aga oli peamiselt skunk-tüüpi mõjusat kanepit pruukinud katsealustel psühhoosi esmailmnemise tõenäosus rohkem kui kaks korda suurem kui neil, kes polnud kanepit kunagi tarvitanud. Igapäevane skunk-tüüpi kanepi pruukimine seondus koguni rohkem kui viis korda suurema esmapsühhoosi riskiga.

Samuti näitas uurimus järgmist.

  • Neil, kes alustasid kanepi pruukimist enne 15. eluaastat, oli psühhoosi esmailmnemise risk küll suurem, kuid vastavate erinevuse statistiline tähendusrikkus oli väga väike. Kanepitarvitamise alustamine kõrgemas vanuses psühhoosi esmailmnemise riskiga ei seondunud.
  • Neil, kes tarvitasid kanepit igapäevaselt, oli psühhoosi esmailmnemise risk umbes kolm korda suurem kui kanepit mittepruukinuil. Harvem kui igapäevane kanepipruukimine psühhoosi esmailmnemise riskiga ei seondunud.

Tulemuste põhjal kalkuleerisid uurijad järgmist.

  • 24% psühhoosi esmailmnemistest võib kanda skunk-tüüpi kanepi tarvitamise arvele. See number oli nii suur, kuna kanepipruukimise valdavus katsealuste hulgas oli suur (53% katserühmast ja 19% kontrollrühmast pruukisid kanepit).
  • 19,3% psühhooside esmailmnemisjuhtudest võib kanda igapäevase kanepipruukimise arvele.
  • 16,0% psühhooside esmailmnemisjuhtudest võib kanda skunk-tüüpi kanepi igapäevase pruukimise arvele.

Uurijad järeldasid, et tugevatoimelise kanepi pruukimisega kaasneb suurem psühhoosirisk kui traditsioonilise nõrgematoimelise kanepi (hašiši) pruukimisega.

Uurijad nentisid, et tugevatoimelise kanepi kerge kättesaadavus uurimisalusele elanikkonnale võis olla põhjuseks, miks kanepiga seonduvaid psühhoosi esmailmnemise juhtumeid täheldati suuremal määral kui varasemates uuringutes.

On oluline märkida, et skunk-kanepiga seostatud 24-protsendine uute psühhoosijuhtumite ilmnemise risk sõltub nii skunk-kanepi tarvitamise ja psühhoosiriski seose tugevusest kui ka skunk-kanepi tarvitamise valdavusest elanikkonnas. Antud uurimusse hõlmatud valimist tarvitasid kanepit veidi rohkem kui pooled psühhoosi esmailmnemise diagnoosiga katsealustest.

Tulemused ei ole kohaldatavad teistele elanikkondadele, mille hulgas tugevatoimelise kanepi kasutamine nii valdav pole. Nende osakaal, kes olid ükskõik millist kanepisaadust millalgi varasema elu jooksul pruukinud, oli antud uurimuse katsealuste hulgas üsna suur (umbes kaks kolmandikku kummastki rühmast).

Riskiprotsendimäära tuletamisel ei ole arvesse võetud võimalust, et mitmed riskitegurid korraga võivad üksteist vastastikku mõjutada, mistõttu pole välistatud, et üheainsa riskiteguri mõju hinnati antud juhul üle.

Kõigi analüüside juures on oluline pidada meeles järgmist.

  • Sellise ülesehitusega uurimus ei saa tõestada, et mingisugused kanepipruukimisharjumused põhjustavad otseselt psühhoosi — see saab vaid esile tuua seose.
  • Uurijatel puudus teave selle kohta, kui suuri koguseid kanepit tegelikult tarvitati, mis võib töös ilmnenud seoseid mõjutada.
  • Uurijad ei võrrelnud otseselt tugevatoimelisemat ja nõrgematoimelisemat kanepit ega saanud seetõttu näidata, kas nende ohtlikkuse erinevused on tegelikult statistiliselt tähendusrikkad või mitte.

Nagu seda tüüpi uurimuste juures tavaline, on keeruline öelda, millisel määral võisid muud tegurid seost ähmastada, s.t, kas kanep põhjustab otseselt psühhoosi või võivad muud tegurid nagu isikuomadused, tervislik seisund ja elustiilivalikud suurendada nii kanepipruukimise kasuks otsustamise kui ka psühhoosi kujunemise riske.

Uurimuse autorid püüdsid selliseid mõjusid kahandada, võttes arvesse mitmeid kõrvaltegureid nagu sotsiodemograafilised näitajad ning tubaka, alkoholi ja muude mõnuainete tarvitamise määrad, kuid keeruline on garanteerida, et arvesse said võetud üldse kõik olulised tegurid.

Ehkki seda tüüpi uurimus üksi ei saa tugevatoimelise kanepi pruukimist otseselt psühhoosi puhkemisega seostada, toetavad seda seost ka mõned varasemad uuringud. Kui eeldame, et kanepipruukimine võib tõsiste vaimse tervise häirete riski suurendada ja võtame arvesse, et see on suuremas osas maailmast jätkuvalt seadusega keelatud, tundub mõistlik valik seda üldse vältida.

Mitte kogu peavoolumeedia-kajastus tööle pole olnud hüsteeriline. „Kõigist puudustest hoolimata on see uurimus tähtis,“ kirjutab Suzi Gage ajalehes The Guardian. „Tegu on olulise sammuga teel kanepi ja psühhooside vahelise seose olemuse parema mõistmise poole, kuid taas kord võivad ajakirjanduslikud liialdused ja väärtõlgendused tähendada seda, et uurimuse tegelik sõnum läheb kaduma nende jaoks, kellel võiks sellest kõige rohkem kasu olla. Samamoodi nagu poole liitri õlle joomine päevas mõjutab tervist tõenäoliselt teistmoodi kui poole liitri viina manustamine, võib ka skunk-kanepi pruukimine võrreldes hašišipruukimisega tervist rohkem rikkuda.“

Ian Dunt tõstab poliitpoleemikaveebis politics.co.uk esile uurimuse olulisi tahke, mida peavooluajakirjandus eirama kipub: „Ehkki on tõsi, et uurimus kinnitab skunk-tüüpi kanepi ohtlikkust, näitas see ka, et kanepi leebemad vormid nagu hašiš on ohutud. Uurimuse tulemused mitte ei tühista vajadust uimastiseaduste reformimise järele, vaid kinnitavad seda.

Märgilisel moel ei näidanud uurimus tegelikult, et kanep tekitab psühhoosi, pigem vastupidi. Paljud kontrollrühma hõlmatud katsealused suitsetasid kanepit ja neil polnud kunagi olnud psühhootilisi episoode. Tegelikult polnud psühhoosidiagnoosiga patsiendid elu jooksul kanepit tarvitanud suurema tõenäosusega kui kontrollrühma liikmed.

Järgnenud meediakajastus on keskendunud tugevatoimelise skunk-tüüpi kanepi ohtudele, kuid oleks sama hästi võinud keskenduda faktile, et nõrgematoimelise hašiši pruukimine ei suurenda psühhoosiriski üldse. Samamoodi on äärmiselt ekslik arvamus, et see uurimus vastandub kanepipoliitika reformimise vajadusele. Vaid reguleeritud turg on see, mis kaitseks noori uimastitega seonduvate ohtude eest.“

* * *

Vaata ka:

Advertisements

Ravimiamet.ee, 11.02.2014

Meditsiinis on kasutusel ohtralt algselt taimedest isoleeritud või ka jätkuvalt taimedest toodetavaid ravimeid – digoksiinist alustades ja lahtistitega lõpetades. Algselt loodusest korjatud ürtide asemel on tänapäeval enamasti apteegis standardiseeritud koostisega kaasaegsed ravimvormid. Hiljuti on rohkelt juttu tehtud kanepi raviotstarbel kasutamisest ja kannabinoidide rollist meditsiinis. Käsitlus kipub lähtuma meeldib-ei meeldi kategooriatest, samas kui kõiki ülejäänud meditsiinilisi interventsioone vaagitakse kasu/kahju kvantitatiivse võrdlemise skaalal.

Kanep on taim, millel on erinevaid liike (nt harilik kanep, india kanep) ja hulk kasutusalasid, köie tegemisest ja toiduvalmistamisest mõnuainena suitsetamiseni. Kuivatatud lehtede, varte ja õispeade peenestatud segu on tuntud marihuaanana. Ajakirjanduses mainitud ravikanepit kui liiki ega sorti ei ole olemas. (veel …)

meditsiiniline kanep

Ravikanep.ee, 15.11.2013

Küllap kehtib see põhimõte kõigi eluvaldkondade kohta, eriti aga uimasti- ja ravimipoliitikas — meetmete tõhususe hindamisel tuleb potentsiaalsete ohtude alusetu paisutamine kõigile osapooltele ainult kahjuks. Vassimine ähmastab üldpilti, mis väljapakutud meetme vastalistele võib esialgu tore tunduda, kuid vääradele alustele rajatud poliitikad saevad pikas perspektiivis siiski just seda oksa, millel istub ühiskond tervikuna, mitte ainult need, keda soovitakse tõrjuda ja häbimärgistada.

Arstiteadlane Mari Järvelaid, põhjaliku ja üsna erapooletu uurimuse „Kanep kui uimasti“ autor, on hiljuti just sellega tegelema hakanud. Mul pole vähimatki soovi spekuleerida, miks Terviseameti tervishoiu büroo juhataja dr Järvelaid ravikanepi kohta ajakirjanduses luuletab, aga MTÜ Ravikanep juhatuse liikmena tunnen kohustust 8. novembril portaalis Tarbija24 ilmunud artiklis „Eesti arstid ei pea ravikanepit vajalikuks“ talle omistatud faktiväiteid — ja temapoolseid spekulatsioone — analüüsida ja kummutada. (veel …)

Telegam.ee, 13.11.2013

sativexpackSuurbritannias baseeruv farmaatsiakompanii GW Pharmaceuticals on teada andnud, et nad alustavad kliiniliste katsetega, et testida nende ravimi Sativex mõju ägeda ajuvähi glioblastoomi ravis. Sativex on suukaudne sprei, mis on tehtud kanepitaime põhjal. See sisaldab võrdses suhtes kahte taime peamist toimeainet – kannabidiooli (CBD) ja tetrahüdrokannabinoidi (THC).

Glioblastoom on kasvaja, mis tekib aju gliiakoes. See on väga agressiivse kasvuga vähivorm ning moodustab umbes 50% kõigist diagnoositud ajuvähi juhtudest. Selle ravivõimalused on piiratud ning tavaliselt lubatakse selle diagnoosi järgselt patsiendile kõigest aastajagu elupäevi. (veel …)

meditsiiniline kanep

Telegram.ee, 25.10.2013

USA ametlik poliitika kanepi raviomaduste osas on üsna vastuoluline. Ühest küljest on kanep arvatud föderaalsel tasemel ikka veel keelatud narkootikumide hulka. Teisest küljest on valitsuse nimele registreeritud patent kannabinoolide kasutamise osas raviotstarbel. Näib, et aeglane föderaalne masinavärk pöördub siiski samas suunas, nagu paljude osariikide kohalik seadusandlus on näitamas – ravikanepi tunnustamise poole. Seda tõendab hiljutine otsus, et USA toidu ja ravimiohutuse amet (FDA) on andnud loa viia läbi katsed, milles uuritakse puhastatud kannabidinooli toimet krampidevastase ravimina. (veel …)

Kanepitembi tõlkeluguTänu referendumi korras vastu võetud uutele seadustele võivad Colorado ja Washingtoni osariigid kujuneda kanepi tervisemõjude ning uimastiseaduste leevendamise käitumuslike tagajärgede uurimise katsepolügooniks, kirjutab New Scientist.

Kaks Ameerika Ühendriikide osariiki on nüüdsest kanepisõbralikumad kui suurem osa Euroopast. Tänu Washingtoni ja Colorado osariikides 6. novembril rahvahääletusega heaks kiidetud referendumialgatustele on sealsetel elanikel peagi seaduslik voli kasvatada, müüa ja suitsetada ilma arsti retseptita nii palju kanepit, kui hing ihaldab. (veel …)

meditsiiniline kanep

Ajakirjas Journal of Neurology, Neurosurgery & Psychiatry avaldatud kolmanda etapi (ingl phase III) meditsiiniuuringu tulemused näitavad, et kanep leevendab polüskleroosi e hulgiskleroosiga (ld sclerosis multiplex) seonduvat valulikku lihasjäikust, vahendab Medical Xpress.

Kuni 90 protsenti hulgisklerootikutest kannatab haiguse mõnes faasis valusat lihasjäikust. Hulgiskleroos pärsib patsientide liikuvust, häirib igapäevaste toimingute sooritamist ning rikub une kvaliteeti. Enamiku nüüdisaegsete medikamentidega ei õnnestu hulgiskleroosi sümptomeid täiel määral leevendada ning need võivad tervisele ka kahju teha, mistõttu paljud patsiendid on proovinud alternatiivseid raviviise, sealhulgas kanepit. (veel …)