Šveits dekriminaliseeris kanepi omamise

Telegram.ee, 06.10.2013

Alates 1. oktoobrist on väikese koguse kanepi omamine Šveitsis dekriminaliseeritud, mis tähendab, et üle 18-aastased isikud, kes tabatakse kümne või vähema grammiga, ei pea enam kohtusse minema ning rikkumine ei lähe kirja ka karistusregistrisse. Selle asemel tuleb maksta 100 Šveitsi frangi (~80 eurot) suurune trahv.

Seadusi tehti leebemaks, sest Šveitsis sattus igal aastal kohtusse 30 000 kanepiga seotud juhtumit, mis oli kohtutele väga suur koormus. Samuti saavad nüüd politseinikud suunata oma tähelepanu narkokaubandusele, selle asemel, et tavakasutajaid kimbutada.

 

Mart Kalvet: Aeg hüljata uimasti­poliitika uppuv laev

Eesti Ekspress, 29.11.2011 (trükiversioonis 24.11)

Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskus EMCDDA avalikustas raporti, millest selgub, et Eesti on ELi liikmesriikidest esikohal süstivate narkomaanide arvu poolest.

Samuti kuulub meile masendav liidripositsioon narkosurmade suhtarvu osas. Laiemas plaanis ütleb tänavune aruanne peaaegu otse välja selle, mida narkopoliitikavaatlejate enamik on teadnud juba aastakümneid: keelustamis- ja karistamispõhine sõda uimastitega õõnestab demokraatiat, vaesestab kogukondi ja raiskab ressursse, toetades samas korruptsiooni ja edendades organiseeritud kuritegevust.

 

Nelja kanepitaime kasvatamise lubamine neljas Šveitsi kantonis peaks pärssima illegaalset turgu

Peagi lubatakse Šveitsi kanepipruukijatel kodus enda tarbeks kasvatada nelja kanepitaime, et nad ei peaks enam uimastit mustalt turult hankima, vahendab Ühendkuningriigi päevaleht The Daily Mail.

Uus seadus näeb muu hulgas ette, et neli samas majas elavat inimest tohivad kasvatada kokku 16 taime — aga ainult juhul, kui iga elanik hoolitseb oma taimede eest ise.

 

Sõda uimastitega ei ole püha lehm

Mart Kalvet, Eesti Ekspress, 14.06.2011 (trükiversioonis 09.06).

Juuni alguses esitles mitmeid endisi riigipäid koondav uimastipoliitika globaalkomisjon GCDP aruannet, mis näitab üheselt seda, mis nii globaalsest kui kohalikust uimastipoliitikast huvitujale peaks olema ammu selge: et ülemaailmne keelustamis- ja karistamispõhine narkosõja-režiim on põhjalikult läbi kukkunud, samas kui dekriminaliseerimine, regulatsioon ja kontrollimine annavad mitmel pool häid tulemusi.

 

Narkomaanid lähevad vangla asemel ravile

Eesti Päevaleht, 14.02.2011

Juba 5. aprillil jõustub Eestis uuenduslik seadusemuudatus, mis lubab kohtunikel esimest korda määrata narkomaanidele vanglakaristuse asemel ravi. Seaduse muutmise aluseks on tõdemus, et narkomaanide kuriteod on enamasti ajendatud just sõltuvusest ja nende inimeste lihtsalt trellide taha saatmisega ei muutu midagi. Niipea kui vanglaväravad avanevad, hakkab sõltlane uut doosi otsima ja kui selleks pole just hõbekandikul hästi tasustatavat tööd pakutud, siis võib narkomaani käsi sirutuda kas varastama või röövima.

 

Narkoeksperiment Portugali moodi, ehk mis juhtub, kui kogu riik otsustab uimastipruukimise seadustada

Lõpuks ei olnud enam kuidagi võimalik probleemi eirata ega ka poliitiliselt „valgeks rääkida“. Noored inimesed üle kogu Portugali süstisid heroiini, HIV ja hepatiit-B nakatumise määrad kerkisid lakke ning Lissaboni Casal Ventoso linnajagu oli kujunenud selle väikerahva röögatu uimastiprobleemi süngeks sümboliks. Narkarid süstisid end avalikult tänavail, räpased süstlad kuhjusid rentslites, kõrvaltänavailt lehvis prügi ja inimrooja lehka ning tundus, et kõik see ei huvita mitte kedagi, kirjutab vabakutseline ajakirjanik Keith O’Brien ajalehes The Boston Globe.