Soovitused uimastipoliitika reformimiseks

Rahvusvahelise uimastipoliitika komisjoni GCDP 2014. aasta aruanne hõlmab soovitusi riikide valitsustele nurjunud keelustamispõhise uimastipoliitika tõhusaks ümbertegemiseks. Avaldame tõlke neist soovitustest.

Tervishoiu ja kogukonna turvalisuse esmatähtsustamine nõuab uimastipoliitika prioriteetide ja ressursside fundamentaalset ümbersuunamist nurjunud karistamispõhiselt jõustamiselt tõestatult toimivatele tervishoiupõhistele ja ühiskondlikele meetmetele.

 

Ravikanepi keelamine rikub patsientide õiguseid

Ravikanep.ee, 15.11.2013

Küllap kehtib see põhimõte kõigi eluvaldkondade kohta, eriti aga uimasti- ja ravimipoliitikas — meetmete tõhususe hindamisel tuleb potentsiaalsete ohtude alusetu paisutamine kõigile osapooltele ainult kahjuks. Vassimine ähmastab üldpilti, mis väljapakutud meetme vastalistele võib esialgu tore tunduda, kuid vääradele alustele rajatud poliitikad saevad pikas perspektiivis siiski just seda oksa, millel istub ühiskond tervikuna, mitte ainult need, keda soovitakse tõrjuda ja häbimärgistada.

Arstiteadlane Mari Järvelaid, põhjaliku ja üsna erapooletu uurimuse „Kanep kui uimasti“ autor, on hiljuti just sellega tegelema hakanud. Mul pole vähimatki soovi spekuleerida, miks Terviseameti tervishoiu büroo juhataja dr Järvelaid ravikanepi kohta ajakirjanduses luuletab, aga MTÜ Ravikanep juhatuse liikmena tunnen kohustust 8. novembril portaalis Tarbija24 ilmunud artiklis „Eesti arstid ei pea ravikanepit vajalikuks“ talle omistatud faktiväiteid — ja temapoolseid spekulatsioone — analüüsida ja kummutada.

 

Uimastiteemalisi väljavõtteid Ansipi III valitsuse koalitsioonileppest

Uimastitega seotud väljavõtteid värskest IRL-i ja Reformierakonna koalitsioonileppest.

 

Andres Anvelt: Eesti dekriminaliseeris narkootikumid!

Delfi, 27.11.2010

Andres Anvelt, KRP ja Politseikolledži eksjuht

Ja seda mitte täna ja enne valimisi, vaid juba aastaid tagasi ja varjatult, nii sisuliselt kui vormiliselt. Ehk teisisõnu – kes ei ole veel tähele pannud, narkootikumide tarvitamine ei ole Eestis kriminaalkuritegu.

Sisuliselt on Eesti teinud seda, mida rääkis oma riigi kohta uhkusega Euroopa Liidu narkoseirekeskuse nõukogu esimees ja Portugali riiklik narkokoordinaator João Goulão. Nagu Portugalis, karistatakse ka Eestis narkootikumide omamist administratiivsüüteona ehk meie mõistes väärteona.

 

Jaanus Harro: keelaks nii palju, kui ühiskond välja kannatab

Eesti Päevaleht, 27.11.2010

Psühhofarmakoloog, Tartu ülikooli professor räägib, mis kisub inimesi tarvitama psühhoaktiivseid aineid ja mida saab ära teha, et neid liiga palju ei tarbitaks.

• Kuu aja eest avaldas Briti professor David Nutt uurimuse, mille järeldus oli, et kõige suuremat kahju tekitav sõltuvusaine on alkohol, kahjulikum kui heroiin või crack-kokaiin. Ka tubaka asetas tema töögrupi tehtud hinnang paljudest illegaalsetest narkootikumidest ettepoole. Need järeldused kõlavad väga revolutsiooniliselt, aga kui tõsiselt peab seda uurimust võtma?

See on väga tõsiseltvõetav. David Nutt on Euroopa neuro-psühhofarmakoloogia kolledži eelmine president, üks Euroopa kõige tuntumaid psühhofarmakolooge.

 

Teadlased: kanep pole hüppelaud

Los Angeles Times kajastab uurimust, mille kohaselt kanep ei kujuta endast nn hüppelauda või lävepakku kangemate uimastite juurde (ingl gateway drug).

Üldlevinud arusaama kohaselt on kanep noorte inimeste jaoks üheks saatuslikuks sammuks teel kangemate uimastite poole. See aga paistab hiljuti avaldatud uurimuse põhjal olema pigem erand kui reegel, kirjutab Jeannine Stein ajalehes Los Angeles Times.