LSD mõjusid uuriti esmakordselt ajuskanneritega

Esimesed nüüdisaegsed pildid psühhedeelse aine mõju all katsealuste ajudest annavad teadlastele huvitavat ja ootamatut teavet LSD toimemehhanismide kohta, kirjutab The Guardian.

Endine Ühendkuningriigi uimastinõunik, Imperial College Londoni neuropsühhofarmakoloogia professor ning uurimuse juhtivaid autoreid David Nutt ütles, et neuroloogid on seda hetke oodanud 50 aastat. “See tähendab neuroteaduse jaoks sama, mida Higgsi boson osakestefüüsika jaoks. Seni ei teadnud me, kuidas LSD vapustavad mõjud avalduvad. Seda oli liiga keeruline uurida. Teadlased kas olid liiga hirmul või ei soovinud seesuguseid uuringuid pärssivate meeletute takistuste ületamisega vaeva näha.“

Prof Nutt ja tema kolleeg Robin Carhart-Harris palusid 20 hea kehalise ja vaimse tervise juures vabatahtlikul katsealusel külastada kliinikut kahel päeval. Ühe külaskäigu ajal süstiti neile 75 mikrogrammi LSD-d, teisel korral platseebot.

Kolme eri ajukuvamistehnika — arteriaalse vere spinnide märgistamise (ingl arterial spin labelling), puhkeseisundi-magnetvõnke-tomograafia (resting state MRI) ja magnetoentsefalograafia — abil mõõtsid teadlased verevoolu katsealuste ajudes, funktsionaalseid sidemeid ajuvõrgustike sees ja nende vahel ning ajulaineid nii psühhedeelse aine mõju all kui ka normaalolekus.

Carhart-Harrise osutusel annavad LSD mõju all tehtud entsefalogrammid mõista, et katsealused „nägid suletud silmadega“, ehkki registreeritud vaatepildid ei pärinenud mitte ümbritsevast maailmast, vaid sündisid katsealuste kujutlusest. „Me nägime, et LSD mõju all võtsid visuaalsete andmete töötlemisest osa mitmed ajupiirkonnad, mis seda muidu ei tee, isegi kui katsealuste silmad olid suletud,“ märkis ta. Mida jõulisemalt mõju ajus avaldus, seda intensiivsemaks hindasid katsealused oma unenäolisi kujutelmi.

LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiidi mõju all tihenesid oluliselt sidemed nägemise, tähelepanu, liikumise ja kuulmisega seotud ajuvõrgustike vahel. Samal ajal aga lakkasid töötamast mõned teised võrgustikud — entsefalogrammidel oli näha sidemete kadumine parahipokampuse ja mõhnkeha (corpus callosum) mõiga taguse ajukoore-piirkonna (retrosplenial cortex) vahel.

Võib öelda, et LSD tühistab ajutiselt sellise piiratuma mõtlemise, mis areneb inimestel välja väikelapsest täiskasvanuks kujunemise käigus, selgitas prof Nutt, kelle uurimus ilmus žurnaalis Proceedings of the National Academy of Sciences.

Uurimuse tulemused võivad aidata kaasa LSD või sellesarnaste kemikaalide kasutamise juurutamisele psühhiaatriliste häirete ravis. Nutti osutusel võib LSD mõju ajusisestele närvivõrgustikele lammutada depressiooni ja sõltuvuskäitumisega seonduvaid mõtlemismustreid.

Uurimuse toetuseks rahvarahastuskampaania korraldanud psühhoaktiivsete ainete uurimise sihtasutuse Beckley Foundation direktor Amanda Fielding märkis: „Me hakkame viimaks ometi avastama ajumehhanisme, mis on aluseks LSD potentsiaalile mitte ainult ravida, vaid ka täiendada meie arusaamist inimteadvuse olemusest.“

19. aprillil tähistavad neuropsühhofarmakoloogia entusiastid kogu maailmas nn jalgrattapäeva (Bicycle Day). Nimelt manustas Šveitsi keemik Albert Hofmann just sel kuupäeval 1943. aastal enda arvates väikese koguse (250 mikrogrammi) tungalterast sünteesitud ühendit LSD-25. Aine hakkas talle mõjuma teel laboratooriumist koju jalgrattasadulas.

Vaata ka:

• LSD’s impact on the brain revealed in groundbreaking images (The Guardian)
• Neural correlates of the LSD experience revealed by multimodal neuroimaging (PNAS)
• Tripping in LSD’s Birthplace: A Story for “Bicycle Day” (Scientific American)

 

Narkoainetega tabatud noor naine sai tingimisi vangistuse

ERR, 29.22.2013

Harju maakohus karistas narkoainetega tabatud ning kodus kanepitaime kasvatanud noort naist tingimisi vangistusega.

Kohus mõistis 19-aastase Mari-Anni süüdi väikses koguses narkoaine ebaseaduslikus käitlemises ja kanepi kasvatamises ning mõistis talle tingimisi kaheaastase vangistuse kolmeaastase katseajaga.

 

Teadlased: sõda uimastitega pärsib uurimistööd vähi ja Alzheimeri ravi vallas

Alzheimeri tõve, vähktõbede ja paljude muude haiguste potentsiaalsete ravimite väljatöötamist pärsivad uimasteid keelustavad seadused, väidab ajakirja Nature Reviews Neuroscience äsjases numbris ilmunud artikkel.

Juhtiv autor, Imperial College Londoni neuropsühhofarmakoloogia õppetooli juhataja David Nutt väidab koos kolleegidega, et keelustatud psühhofarmakonide nagu kanep ja „legaalsed uimastid“ teadusuuringutes kasutamisele kehtestatud ranged piirangud pärsivad neuroloogiateaduse arengut ning takistavad ravimifirmadel põhjalikumalt uurimast miljoneid patsiente vaevavate tervisehäirete ravimise võimalikke viise

 

Kanepi ega muude uimastite pruukimine ei seostu vaimsete võimete hääbumisega keskeas

Keskealised täiskasvanud, kelle mälu on nõrgaks jäänud, ei saa selles enam süüdistada ajuti pruugitud kanepit ega muid keelatud uimasteid, selgub Briti teadlaste uurimusest. Asjatundjad hoiatavad siiski, et uimastite ohter pikaajaline tarvitamine võib aju talitlust kahjustada.

 

Tallinna laste turvakeskuse juht Erki Korp: aina rohkem lapsi satub süstla otsa

Tallinna laste turvakeskuse juhi Erki Korpi sõnul on nende keskuses sel aastal suurenenud süstivate lapssõltlaste arv, vahendab uudisportaal Delfi.ee ajalehte Pealinn.

„Mitu meie turvakeskuse tüdrukut elasid enne turvakeskusesse sattumist vanemate meestega, kes kaubitsevad fentanüüliga. Tüdrukud ise süstisid ennast ja nende kaudu levitati aineid ka koolides.“

 

Mart Laisk: Narkohüsteeriast ja ligimese austamisest

Delfi, 04.08.2010

Hulk aega tagasi tuli Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak välja humaanse mõttega lõpetada õnnetute narkoinimeste vanglatesse toppimine ja ka muidu represseerimine (Postimees 07. juuli 2009).

Nagu oligi arvata, vallandas see mõte ühiskonnas tõelise hüsteeria. Küll toodi repressioonide õigustuseks meie kaitsetuid lapsi, küll heroiinist läbi imbunud inimvaresid. Üksteise võidu hakkasid arvamusliidrid tegelema narkotondi suureks puhumise ja mõtte välja käinud professori mõnitamisega. Oli kole kuulata/lugeda, kuidas muidu mõistlikud inimesed hüsteerias tobedusi suust välja ajasid.

 

Briti teadlane: alkohol ja sigaretid on ohtlikumad kui LSD

Postimees, 29.10.2009

Alkohol ja sigaretid on ohtlikumad kui illegaalsed narkootikumid nagu kanep, LSD ja ecstasy, ütles Briti valitsuse uimastinõunik täna.

Professor David Nutt Londoni Imperial College’ist soovitas luua uue süsteemi uimastite klassifitseerimiseks, mis võimaldaks inimestel legaalsete ja illegaalsete ainete kahjulikkuses paremini orienteeruda.