Kanepitembi tõlkelugu

Tervishoiu-ajakirjanik Maia Szalavitz kirjutab veebižurnaalis The Fix, kuidas kanepi kuvandit ajakirjanduses seni kujundatud on ning mida selles vallas muuta tuleks.

Kanepipoliitika-teemaline debatt hoogustub kogu maailmas. USA-s on legaalne kanepiturg avanenud Colorado osariigis ja avanemas Washingtonis. Esimese riigina maailmas taaslegaliseeris kanepi Uruguay, kus selle riiklikult reguleeritud müük algab tänavu kevadel.

Ka meie peavoolumeedias on teemat viimasel ajal korduvalt tõstatatud. Kuna selle juures tooni andvad valeväited, pooltõed ja arutlusvead on suuresti sarnased USA kanepireformi-vastaste argumentidele, võiks järgnev tõlkeartikkel pakkuda mõtlemisainet ka eestikeelse meediasisu tootjatele ja tarbijatele.

Suurem osa sellest, mida laiema avalikkuse esindajad, eriti arvamusajakirjanikud ja kolumnistid arvavad end kanepi kohta teadvat, koosneb valitsuse ebateaduslikust, paranoilisest ja isegi rassistlikust propagandast. (veel …)

Kanepitembi tõlkeluguTänu referendumi korras vastu võetud uutele seadustele võivad Colorado ja Washingtoni osariigid kujuneda kanepi tervisemõjude ning uimastiseaduste leevendamise käitumuslike tagajärgede uurimise katsepolügooniks, kirjutab New Scientist.

Kaks Ameerika Ühendriikide osariiki on nüüdsest kanepisõbralikumad kui suurem osa Euroopast. Tänu Washingtoni ja Colorado osariikides 6. novembril rahvahääletusega heaks kiidetud referendumialgatustele on sealsetel elanikel peagi seaduslik voli kasvatada, müüa ja suitsetada ilma arsti retseptita nii palju kanepit, kui hing ihaldab. (veel …)

Eesti Ekspress, 29.11.2011 (trükiversioonis 24.11)

Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskus EMCDDA avalikustas raporti, millest selgub, et Eesti on ELi liikmesriikidest esikohal süstivate narkomaanide arvu poolest.

Samuti kuulub meile masendav liidripositsioon narkosurmade suhtarvu osas. Laiemas plaanis ütleb tänavune aruanne peaaegu otse välja selle, mida narkopoliitikavaatlejate enamik on teadnud juba aastakümneid: keelustamis- ja karistamispõhine sõda uimastitega õõnestab demokraatiat, vaesestab kogukondi ja raiskab ressursse, toetades samas korruptsiooni ja edendades organiseeritud kuritegevust. (veel …)

Justiitsministeeriumi iga-aastasel üliõpilastööde konkursil sai teiste hulgas preemia Timo Reinthal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast, kelle bakalaureusetöö «Dekriminaliseerimise vajalikkus ja võimalikkus Eestis» räägib muuhulgas ka (meie blogis korduvalt kajastatud) Portugali dekriminaliseerimise kohta järgmist:

Kui haldussunnivahendid on suunatud õiguserikkumise tõkestamisele ja kahjulike tagajärgede ärahoidmisele, siis mittekaristuslikud meetmed nn karistusena võiks olla suunatud korduvate õigusrikkumiste ennetamisele. (veel …)

Kanepitembi tõlkelugu

Portugali tervishoiueksperdid nentisid 1. juulil, et riigi kümne aasta tagune otsus dekriminaliseerida uimastite pruukimine ning saata sõltlaseid karistamise asemel ravile kujutab endast igati õnnestunud eksperimenti.

„Pole kahtlustki, et sõltuvus kui nähtus on Portugalis langusteel,“ rääkis sealse uimastite ja sõltuvushaiguste uurimise instituudi president João Goulão seadusandluse kümnendale aastapäevale pühendatud pressikonverentsil. (veel …)

sõda uimastitega

Mart Kalvet, Eesti Ekspress, 14.06.2011 (trükiversioonis 09.06).

Juuni alguses esitles mitmeid endisi riigipäid koondav uimastipoliitika globaalkomisjon GCDP aruannet, mis näitab üheselt seda, mis nii globaalsest kui kohalikust uimastipoliitikast huvitujale peaks olema ammu selge: et ülemaailmne keelustamis- ja karistamispõhine narkosõja-režiim on põhjalikult läbi kukkunud, samas kui dekriminaliseerimine, regulatsioon ja kontrollimine annavad mitmel pool häid tulemusi. (veel …)

Kanepitembi tõlkeluguLõpuks ei olnud enam kuidagi võimalik probleemi eirata ega ka poliitiliselt „valgeks rääkida“. Noored inimesed üle kogu Portugali süstisid heroiini, HIV ja hepatiit-B nakatumise määrad kerkisid lakke ning Lissaboni Casal Ventoso linnajagu oli kujunenud selle väikerahva röögatu uimastiprobleemi süngeks sümboliks. Narkarid süstisid end avalikult tänavail, räpased süstlad kuhjusid rentslites, kõrvaltänavailt lehvis prügi ja inimrooja lehka ning tundus, et kõik see ei huvita mitte kedagi, kirjutab vabakutseline ajakirjanik Keith O’Brien ajalehes The Boston Globe. (veel …)