Kanepipõld Põlvamaal. Allikas: OÜ Tootsi Peenar

Kanepipõld Põlvamaal. Allikas: OÜ Tootsi Peenar

Mittepsühhoaktiivsete õli- ja kiukanepi sortide kasvatus on Eestis olnud seadusega lubatud juba alates 2004. aastast. Seni on kauni ja väärtusliku toidu- ja materjalitaime kasvatamist aga raskendanud asjaolu, et kogused, millest alates sertfitseeritud seemneid oli võimalik osta, algasid 25 kilost. Ehkki kaubandusvõrgus väiksemates kogustes saadaolevad seemned on idanemisvõimelised, on nende kasvatamine ilma Põllumajandusministeeriumi väljastatud sertifikaadita seadusevastane, teatab MTÜ Ravikanep.

Hobi-kanepiaednike soovidele vastu tulles on Põlvamaal tegutsev OÜ Tootsi Peenar toonud turule sajagrammised pakid Finola kanepiseemneid. Finola on osaliselt Eestis aretatud Soome kanepisort, mille ürt ei sisalda rohkem kui seadusega lubatud 0,2% psühhoaktiivset THC-d. Seemnepakend täidab ka kasvatussertifikaadi ülesannet — pärast seemnete külvamist tuleks pakend koos sertifikaadiga alles hoida ja esitada vastavatele ametnikele juhul, kui kanepikasvatuse vastu peaksid huvi ilmutama õiguskaitseorganid.

MTÜ Ravikanep tervitab seda algatust ja avaldab lootust, et seaduslike, mittepsühhoaktiivsete kanepisortide taaskasutuselevõtt aia- ja põllutaimena aitab taastada kanepi ajalooliselt olulist kohta Eesti põllumajanduses ja kultuuris ning hajutada kanepiga seonduvaid alusetuid hirme ühiskonnas. Ehkki seadusega lubatud kanepisortide fütokannabinoidisisaldus on väike ja nende raviväärtus, nii vähe kui seda uuritud on, tõenäoliselt piiratud, ei saa eitada näiteks kanepiseemnete toitainerikkust ega kanepiseemneõlis sisaldiva oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete inimorganismile soodsat vahekorda.

Kanepitembi blogi soovib kõigile huvilistele edukat kanepikasvatussuve.

* * *

Vaata ka:

 

Nooruke kanepitaim ravikanepiettevõtte Bedrocan Canada kasvuhoones. (Darren Calabrese/THE CANADIAN PRESS)

Nooruke kanepitaim ravikanepiettevõtte Bedrocan Canada kasvuhoones. (Darren Calabrese / THE CANADIAN PRESS)

Hollandis ja Kanadas ravikanepi tootmisega tegelev ettevõte Bedrocan vähendas kõigi kuue pakutava ürdisordi grammihindu Kanada tarbijatele seniselt 7,5 Kanada dollarilt viiele dollarile.

Bedrocani presidendi Marc Wayne’i kinnitusel õnnestub litsentsitud tootjal oma kauba arvelt kasumit teenida ka pärast hindade umbes 33-protsendilist kärpimist, vahendab uudisteagentuuri CTV News uudist MTÜ Ravikanep.

„Me oskame väga hästi väikeste kulutustega kanepit toota,“ rääkis Wayne. „Pärast kuus kuud väldanud tootmistehnoloogiate täiustamist koostöös meie Hollandi partneritega saame nüüd oma kulutusi kahandada.“

Bedrocan Canada Inc. on Bedrocani ühinemisel ettevõttega Tweed Marijuana Inc. moodustatud korporatsiooni Canopy Growth haruettevõte.

Ettevõte on käivitanud ka kampaania kirjade saatmiseks Kanada maksuametile ja rahandusministeeriumile, millega püütakse neid ametkondi kannustada kaotama praegu ravikanepile kehtivat 13-protsendilist käibemaksu, mida pole kehtestatud ühelegi muule riigis müüdavale ravimile.

„Tegemist on ravimiga ja seda tuleks kohelda vastavalt,“ rõhutas korporatsiooni Canopy Growth tegevjuht Bruce Linton. „See tähendab, et sarnaselt kõigile teistele meditsiinilistele kaupadele ei peaks ka ravikanep olema käibemaksustatud.“

Turu-uuringuettevõtte Dundee Capital Markets analüütiku Aaron Salzi osutusel läheb riiklikult volitatud ravikanep keskmisele Kanada tarbijale maksma 1400 kuni 2800 Kanada dollarit aastas — eeldusel, et keskmine tarvitatav kogus on pool grammi kanepiürti päevas ja kanepiürdi grammi hinnaks 7,5 dollarit.

* * *

Vaata ka:

 

Esimesed nüüdisaegsed pildid psühhedeelse aine mõju all katsealuste ajudest annavad teadlastele huvitavat ja ootamatut teavet LSD toimemehhanismide kohta, kirjutab The Guardian.

Endine Ühendkuningriigi uimastinõunik, Imperial College Londoni neuropsühhofarmakoloogia professor ning uurimuse juhtivaid autoreid David Nutt ütles, et neuroloogid on seda hetke oodanud 50 aastat. “See tähendab neuroteaduse jaoks sama, mida Higgsi boson osakestefüüsika jaoks. Seni ei teadnud me, kuidas LSD vapustavad mõjud avalduvad. Seda oli liiga keeruline uurida. Teadlased kas olid liiga hirmul või ei soovinud seesuguseid uuringuid pärssivate meeletute takistuste ületamisega vaeva näha.“

Prof Nutt ja tema kolleeg Robin Carhart-Harris palusid 20 hea kehalise ja vaimse tervise juures vabatahtlikul katsealusel külastada kliinikut kahel päeval. Ühe külaskäigu ajal süstiti neile 75 mikrogrammi LSD-d, teisel korral platseebot.

Kolme eri ajukuvamistehnika — arteriaalse vere spinnide märgistamise (ingl arterial spin labelling), puhkeseisundi-magnetvõnke-tomograafia (resting state MRI) ja magnetoentsefalograafia — abil mõõtsid teadlased verevoolu katsealuste ajudes, funktsionaalseid sidemeid ajuvõrgustike sees ja nende vahel ning ajulaineid nii psühhedeelse aine mõju all kui ka normaalolekus.

Carhart-Harrise osutusel annavad LSD mõju all tehtud entsefalogrammid mõista, et katsealused „nägid suletud silmadega“, ehkki registreeritud vaatepildid ei pärinenud mitte ümbritsevast maailmast, vaid sündisid katsealuste kujutlusest. „Me nägime, et LSD mõju all võtsid visuaalsete andmete töötlemisest osa mitmed ajupiirkonnad, mis seda muidu ei tee, isegi kui katsealuste silmad olid suletud,“ märkis ta. Mida jõulisemalt mõju ajus avaldus, seda intensiivsemaks hindasid katsealused oma unenäolisi kujutelmi.

LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiidi mõju all tihenesid oluliselt sidemed nägemise, tähelepanu, liikumise ja kuulmisega seotud ajuvõrgustike vahel. Samal ajal aga lakkasid töötamast mõned teised võrgustikud — entsefalogrammidel oli näha sidemete kadumine parahipokampuse ja mõhnkeha (corpus callosum) mõiga taguse ajukoore-piirkonna (retrosplenial cortex) vahel.

Võib öelda, et LSD tühistab ajutiselt sellise piiratuma mõtlemise, mis areneb inimestel välja väikelapsest täiskasvanuks kujunemise käigus, selgitas prof Nutt, kelle uurimus ilmus žurnaalis Proceedings of the National Academy of Sciences.

Uurimuse tulemused võivad aidata kaasa LSD või sellesarnaste kemikaalide kasutamise juurutamisele psühhiaatriliste häirete ravis. Nutti osutusel võib LSD mõju ajusisestele närvivõrgustikele lammutada depressiooni ja sõltuvuskäitumisega seonduvaid mõtlemismustreid.

Uurimuse toetuseks rahvarahastuskampaania korraldanud psühhoaktiivsete ainete uurimise sihtasutuse Beckley Foundation direktor Amanda Fielding märkis: „Me hakkame viimaks ometi avastama ajumehhanisme, mis on aluseks LSD potentsiaalile mitte ainult ravida, vaid ka täiendada meie arusaamist inimteadvuse olemusest.“

19. aprillil tähistavad neuropsühhofarmakoloogia entusiastid kogu maailmas nn jalgrattapäeva (Bicycle Day). Nimelt manustas Šveitsi keemik Albert Hofmann just sel kuupäeval 1943. aastal enda arvates väikese koguse (250 mikrogrammi) tungalterast sünteesitud ühendit LSD-25. Aine hakkas talle mõjuma teel laboratooriumist koju jalgrattasadulas.

Vaata ka:

kanepitembi tõlkelugu [teemapilt]Pühapäeval Ühendkuningriigi bulvarilehes The Daily Mail plahvatanud esmapilgul sensatsiooniline uudispomm kuulutas muu hulgas, et värske uurimuse kohaselt kolmekordistab kange kanepi suitsetamine psühhoosiriski. Umbes sama skandaalseid väiteid esitavad mõõdutundetult paljud ajakirja Lancet Psychiatry veebiversioonis 18. veebruaril ilmunud uurimuse kajastustest välismeedias. Tunnustavalt tuleb nentida, et nii Postimehe terviselisas kui ka Novaatoris ilmunud vastavateemalised artiklid on nendega võrreldes märksa sordiinistatumad.

Mõned Marta Di Forti ja kolleegide värske uurimusega seoses meil ja mujal ilmunud väidetest kanepiga seonduvate vaimse tervise ohtude kohta nõuavad aga siiski täpsustamist. Õnneks ilmus Ühendkuningriigi tervishoiuteenistuse NHS kodulehel äsja uurimuse kallutamata analüüs, millel rajaneb ka järgnev jutt.

Di Forti jt uurimuse näol on tegemist juhtkontrolluuringuga, mille raames mõõdeti tugevatoimelise kanepi (ingl skunk cannabis, skunk-like cannabis, high potency cannabis) sagedase pruukimise mõju psühhoosi esmailmnemise ohule. King’s College Londoni ja USA Mount Sinai arstiteaduste kooli uurijad võrdlesid 410 psühhoosi esmailmnemisjuhtumiga haiglasse pöördunud Londoni lõunapiirkonna elaniku kanepipruukimist 370 psühhoosidiagnoosita reakodaniku tarbimisharjumustega.

Tugevatoimeline kanep sisaldab rohkem delta-9-tetrahüdrokannabinooli (THC) kui nõrgematoimeline kanep või hašiš; Ühendkuningriigi valitsuse aruannete kohaselt on tugevatoimelise kanepiürdi THC-sisaldus keskeltläbi 15 protsenti, hašiši THC-sisaldus 5 protsenti. THC-d on lisaks lõõgastusele, tajude ergastumisele ja söögiisu suurenemisele seostatud ka psühhoosilaadsete mõjudega nagu paranoia ja pettekujutelmad. Tugevatoimelises tänavakanepis on väga vähe teist kanepi toimeainet kannabidiooli (CBD); Ühendkuningriigi tänavahašiš sisaldab seda märksa rohkem. Mõned uuringud näitavad, et CBD-l on THC-le tasakaalustav ja psühhoosisümptomeid pärssiv mõju. See võib olla põhjuseks, miks tugevatoimelise kanepiürdi ja psühhoosi esmailmnemise vahel seose tuvastanud uurimus ei leidnud mingisugust seost traditsioonilise hašiši ja esmapsühhooside vahel.

Varasemad vaatlusuuringud on näidanud korrelatsioone kanepipruukimise ja kõrgema psühhoosiriski vahel. Seekordne uurimus oli esimene, mis püüdis välja selgitada, kas pruugitud kanepi toime tugevus mõjutab psühhoosiriski suurust.

Terminiga „psühhoos“ tähistatakse hulka korrastamata mõtlemise, pettekujutelmade ning kuulmis- ja/või nägemishallutsinatsioonidega seonduvaid sümptomeid. Psühhoos võib kaasneda mõne vaimuhaigusega, nt skisofreenia või ägeda depressiooniga, kuid psühhoosihooge võivad esile kutsuda ka muud tegurid, nt uimastite tarvitamine või haigused.

Vaatlusuuringud on ainus eetiliselt lubatav moodus kanepipruukimise mõjude uurimiseks inimestel. Juhtkontrolluuringud sobivad hästi selliste tagajärgede uurimiseks, mis pole eriti levinud — nagu psühhoos. Üks juhtkontrolluuringute miinus on aga, et reeglina kogutakse nende raames teavet millegi — antud juhul kanepipruukimise — kohta pärast selle toimumist, s.t katsealustelt küsitakse, mida nad kunagi minevikus teinud on. Katsealused ei pruugi üksikasju täpselt mäletada või juhul, kui nende harjumused psühhoosi soodustasid, ei pruugi mäletada sündmuseid õigesti.

Uurimus näitas, et igapäevane kanepipruukimine seondub kõrgema psühhoosiriskiga, kusjuures tugevatoimelisema kanepi pruukimine seondub suurema riskiga.

Uurijad väitsid tulemuste põhjal, et umbes 24% uutest psühhoosijuhtumitest uurimisaluse elanikkonna hulgas on tingitud skunk-tüüpi kange kanepi pruukimisest. Seejuures on aga oluline rõhutada, et sama protsendimäär ei kehti muudes elanikkondades, kus kanget kanepit pruugitakse vähem kui Londoni lõunapiirkonna elanike hulgas, kellele uuring keskendus. Samuti on taolise tulemuse eelduseks, et tugevatoimeline kanep tõepoolest kindlasti otseselt põhjustab psühhoosi, mida antud uurimus eraldi võttes kuidagi tõestada ei saa. Paljud varasemad uuringud siiski toetavad kanepipruukimise ja psühhoosi vahelist seost.

Uurimusest jäeti välja ilmse meditsiinilise põhjusega psühhoosipatsiendid, nt need, kelle haigus johtus ajukasvajast või tõsisest peatraumast. Katsealustel paluti vastata ankeediküsimustele kanepipruukimise, esmakordse pruukimise aegse vanuse, elupõlise pruukimissageduse ja pruugitava kanepi tüübi kohta (variandid olid „skunk-tüüpi kanep“ ja „hašišilaadsed saadused“).

Andmete analüüsimisel võeti arvesse tulemust mõjutada võivaid kaastegureid nagu sotsiodemograafilised faktorid ning tubaka, alkoholi ja muude meelelahutuslike uimastite pruukimise määrad.

Analüüs näitas, et kanepit mittepruukinud elanikkonnaga võrreldes ei seondu kanepipruukimine üldiselt psühhoosi esmailmnemise riski suurenemisega. Kui katsealused rühmitati pruugitud kanepi tüübi alusel, selgus, et rohkem hašišit kui kanget kanepit pruukinuil polnud psühhoosi esmailmnemise risk samuti suurem kui mittepruukinutel.

Küll aga oli peamiselt skunk-tüüpi mõjusat kanepit pruukinud katsealustel psühhoosi esmailmnemise tõenäosus rohkem kui kaks korda suurem kui neil, kes polnud kanepit kunagi tarvitanud. Igapäevane skunk-tüüpi kanepi pruukimine seondus koguni rohkem kui viis korda suurema esmapsühhoosi riskiga.

Samuti näitas uurimus järgmist.

  • Neil, kes alustasid kanepi pruukimist enne 15. eluaastat, oli psühhoosi esmailmnemise risk küll suurem, kuid vastavate erinevuse statistiline tähendusrikkus oli väga väike. Kanepitarvitamise alustamine kõrgemas vanuses psühhoosi esmailmnemise riskiga ei seondunud.
  • Neil, kes tarvitasid kanepit igapäevaselt, oli psühhoosi esmailmnemise risk umbes kolm korda suurem kui kanepit mittepruukinuil. Harvem kui igapäevane kanepipruukimine psühhoosi esmailmnemise riskiga ei seondunud.

Tulemuste põhjal kalkuleerisid uurijad järgmist.

  • 24% psühhoosi esmailmnemistest võib kanda skunk-tüüpi kanepi tarvitamise arvele. See number oli nii suur, kuna kanepipruukimise valdavus katsealuste hulgas oli suur (53% katserühmast ja 19% kontrollrühmast pruukisid kanepit).
  • 19,3% psühhooside esmailmnemisjuhtudest võib kanda igapäevase kanepipruukimise arvele.
  • 16,0% psühhooside esmailmnemisjuhtudest võib kanda skunk-tüüpi kanepi igapäevase pruukimise arvele.

Uurijad järeldasid, et tugevatoimelise kanepi pruukimisega kaasneb suurem psühhoosirisk kui traditsioonilise nõrgematoimelise kanepi (hašiši) pruukimisega.

Uurijad nentisid, et tugevatoimelise kanepi kerge kättesaadavus uurimisalusele elanikkonnale võis olla põhjuseks, miks kanepiga seonduvaid psühhoosi esmailmnemise juhtumeid täheldati suuremal määral kui varasemates uuringutes.

On oluline märkida, et skunk-kanepiga seostatud 24-protsendine uute psühhoosijuhtumite ilmnemise risk sõltub nii skunk-kanepi tarvitamise ja psühhoosiriski seose tugevusest kui ka skunk-kanepi tarvitamise valdavusest elanikkonnas. Antud uurimusse hõlmatud valimist tarvitasid kanepit veidi rohkem kui pooled psühhoosi esmailmnemise diagnoosiga katsealustest.

Tulemused ei ole kohaldatavad teistele elanikkondadele, mille hulgas tugevatoimelise kanepi kasutamine nii valdav pole. Nende osakaal, kes olid ükskõik millist kanepisaadust millalgi varasema elu jooksul pruukinud, oli antud uurimuse katsealuste hulgas üsna suur (umbes kaks kolmandikku kummastki rühmast).

Riskiprotsendimäära tuletamisel ei ole arvesse võetud võimalust, et mitmed riskitegurid korraga võivad üksteist vastastikku mõjutada, mistõttu pole välistatud, et üheainsa riskiteguri mõju hinnati antud juhul üle.

Kõigi analüüside juures on oluline pidada meeles järgmist.

  • Sellise ülesehitusega uurimus ei saa tõestada, et mingisugused kanepipruukimisharjumused põhjustavad otseselt psühhoosi — see saab vaid esile tuua seose.
  • Uurijatel puudus teave selle kohta, kui suuri koguseid kanepit tegelikult tarvitati, mis võib töös ilmnenud seoseid mõjutada.
  • Uurijad ei võrrelnud otseselt tugevatoimelisemat ja nõrgematoimelisemat kanepit ega saanud seetõttu näidata, kas nende ohtlikkuse erinevused on tegelikult statistiliselt tähendusrikkad või mitte.

Nagu seda tüüpi uurimuste juures tavaline, on keeruline öelda, millisel määral võisid muud tegurid seost ähmastada, s.t, kas kanep põhjustab otseselt psühhoosi või võivad muud tegurid nagu isikuomadused, tervislik seisund ja elustiilivalikud suurendada nii kanepipruukimise kasuks otsustamise kui ka psühhoosi kujunemise riske.

Uurimuse autorid püüdsid selliseid mõjusid kahandada, võttes arvesse mitmeid kõrvaltegureid nagu sotsiodemograafilised näitajad ning tubaka, alkoholi ja muude mõnuainete tarvitamise määrad, kuid keeruline on garanteerida, et arvesse said võetud üldse kõik olulised tegurid.

Ehkki seda tüüpi uurimus üksi ei saa tugevatoimelise kanepi pruukimist otseselt psühhoosi puhkemisega seostada, toetavad seda seost ka mõned varasemad uuringud. Kui eeldame, et kanepipruukimine võib tõsiste vaimse tervise häirete riski suurendada ja võtame arvesse, et see on suuremas osas maailmast jätkuvalt seadusega keelatud, tundub mõistlik valik seda üldse vältida.

Mitte kogu peavoolumeedia-kajastus tööle pole olnud hüsteeriline. „Kõigist puudustest hoolimata on see uurimus tähtis,“ kirjutab Suzi Gage ajalehes The Guardian. „Tegu on olulise sammuga teel kanepi ja psühhooside vahelise seose olemuse parema mõistmise poole, kuid taas kord võivad ajakirjanduslikud liialdused ja väärtõlgendused tähendada seda, et uurimuse tegelik sõnum läheb kaduma nende jaoks, kellel võiks sellest kõige rohkem kasu olla. Samamoodi nagu poole liitri õlle joomine päevas mõjutab tervist tõenäoliselt teistmoodi kui poole liitri viina manustamine, võib ka skunk-kanepi pruukimine võrreldes hašišipruukimisega tervist rohkem rikkuda.“

Ian Dunt tõstab poliitpoleemikaveebis politics.co.uk esile uurimuse olulisi tahke, mida peavooluajakirjandus eirama kipub: „Ehkki on tõsi, et uurimus kinnitab skunk-tüüpi kanepi ohtlikkust, näitas see ka, et kanepi leebemad vormid nagu hašiš on ohutud. Uurimuse tulemused mitte ei tühista vajadust uimastiseaduste reformimise järele, vaid kinnitavad seda.

Märgilisel moel ei näidanud uurimus tegelikult, et kanep tekitab psühhoosi, pigem vastupidi. Paljud kontrollrühma hõlmatud katsealused suitsetasid kanepit ja neil polnud kunagi olnud psühhootilisi episoode. Tegelikult polnud psühhoosidiagnoosiga patsiendid elu jooksul kanepit tarvitanud suurema tõenäosusega kui kontrollrühma liikmed.

Järgnenud meediakajastus on keskendunud tugevatoimelise skunk-tüüpi kanepi ohtudele, kuid oleks sama hästi võinud keskenduda faktile, et nõrgematoimelise hašiši pruukimine ei suurenda psühhoosiriski üldse. Samamoodi on äärmiselt ekslik arvamus, et see uurimus vastandub kanepipoliitika reformimise vajadusele. Vaid reguleeritud turg on see, mis kaitseks noori uimastitega seonduvate ohtude eest.“

* * *

Vaata ka:

Kanepitembi tõlkelugu

Allikas: NORML.com, 10. veebruar, 2015

Vähem kui aasta eest täitsid peavoolumeedia terviserubriike pealkirjad stiilis „Harvardi teadlased: ka harv kanepi suitsetamine kahjustab aju“. Hüsteeriliste kajastuste aluseks oli Bostonis tegutseva Harvardi ülikooli ja Chicagos tegutseva Loodeülikooli (ingl Northwestern University) uurijate avaldatud vastuokslik uurimus, mis väidetavalt leidis 20 kolledžiealise kanepitarvitaja ajude morfoloogias erinevusi võrreldes 20 mittetarvitaja ajudega. Uurimuse autorid kandsid need erinevused katsealuste kanepipruukimise arvele.

Kui rühm Colorado ülikooli ja Kentucky ülikooli teadlaseid üritas neid tulemusi suurema, 158 katsealusest koosneva valimi põhjal korrata, võttes seejuures eriti hoolikalt arvesse katsealuste alkoholitarbimist, juhtus midagi kummalist.

Neil ei õnnestunud tulemusi korrata. (loe edasi…)

kanepitembi tõlkelugu [teemapilt]Kanepitembi blog avaldab maakeelse tõlke sõltuvusuurija Stanton Peele’i ja Berkeley kanepiaktivistide 2000. aastal koostatud näpunäidetest vastutustundlikuks kanepipruukimiseks. Ohutut jõuluaega ja vastutustundlikku aastavahetust kõigile!

Kanepi pruukimine isiklikuks otstarbeks on seadusega keelatud. Sellest hoolimata kasutatakse seda laialdaselt kõikjal maailmas; esimesed kirjalikud märkmed selle pruukimisest pärinevad rohkem kui 3000 aasta tagant. Enamasti kujutatakse kanepikogemust nauditavana ning erinevalt alkoholist ei seondu kanepipruukimine vägivaldse käitumisega. Mitmed ühiskonnad on minevikus kanepipruukimist sallinud ja normaalseks pidanud. Kanepi toimeainete valuvaigistavad ja muud meditsiinilised mõjud on laialt tuntud ning kanepi ravikasutus on seadustatud mitmel pool maailmas.

Samas ei saa unustada, et kanepit, nagu iga psühhoaktiivset ainet, on võimalik kasutada vääralt. Ülemäärane meelelahutuslik tarbimine võib süvendada probleeme nagu unisus, ülesöömine ja suutmatus oma aega mõistlikult planeerida. Kanepi teaduslikku uurimist ümbritseva poliitilise kliima tõttu on kliinilised uuringud andnud kanepikasutuse tegelike hüvede ja potentsiaalsete kõrvalnähtude kohta vägagi vasturääkivaid tulemusi. Mõned uurimused annavad mõista, et kanepi suitsetamine ohustab kurgu ja kopsude tervist. Mõned pruukijad eelistavad kanepi ületarbimist normaalsete elusündmuste kogemisele.

Inimesed, kes kanepit enda tarbeks pruugivad, peavad langetama vastutustundlikke otsuseid ja usaldama oma paremat äranägemist. Järgmised näpunäited aitavad leida viise kanepi pruukimiseks positiivsel moel.

  1. Täiskasvanud inimeste jaoks peaks kanepipruukimine olema üks osa tervislikust, tasakaalustatud ja vastutustundlikust eluviisist.
  2. Otsus kanepit pruukida peaks olema vabatahtlik, mitte johtuma kaaslaste survest.
  3. Kanepipruukijad peaksid olema teadlikud kanepi mõjudest iseendale ja teistele. Siinkohal peetakse mõjude all silmas nii seadusandlikke kui ka terviseriske ja võimalikke tagajärgi isiklikule elule.
  4. Ärge kunagi tarvitage kanepit ettekäändeks või sissejuhatuseks ühiskonnaohtlikule või vastutustundetule käitumisele.
  5. Kanepipruukijad peaksid vastutustundlikku tarvitamist juurutama ja kiitma, eriti algajate kasutajate seltskonnas.
  6. Kanepit pruugitagu eelkõige positiivse ühiskondliku suhtluse käigus, mitte valdavalt üksinda või negatiivsete tunnete vaigistamise eesmärgil.
  7. Kujundage enda jaoks oluliste isiklike, tervise ja situatsiooniga seonduvate ning kultuuriliste tegurite valguses kanepi mõistliku pruukimise piirid. Seejuures on oluline enda kanepipruukimist hinnata objektiivselt ning võtta kuulda ka kaaslaste konstruktiivset kriitikat.
  8. Vältige kanepi kasutamist olukordades, kus see seab ohtu teid endid või kaaskodanikke — autoroolis, töökohustuste täitmisel või avalikes kohtades. Ärge unustage, et kanepi tarvitamine on jätkuvalt seadusega keelatud ning selle eest karistatakse karmilt.
  9. Lastel pole sobilik kanepit pruukida. Alaealiste kanepitarvitamist ei tohiks heaks kiita, vaid tuleks taunida.
  10. Kanepipruukimine peaks tarvitaja tervist, heaolu, loomingulisust, töökohustuste täitmist, inimsuhteid ja ühiskondlikke kohustusi toetama, mitte ohustama.

* * *

Vaata ka:

debating-drugsKolmas osa: inimõigused, moraal, reaalpoliitika ja teaduspõhisus

See on kolmas osa uimastipoliitika reformimise ühenduse Transform Drugs tänavu augustis ilmunud nõuandekogu “Debating Drugs: How to Make the Case for Legal Regulation” tõlkest. Teatmik on mõeldud neile, kes soovivad veenvalt ja asjatundlikult selgitada uimastite seadusliku regulatsiooni vajadust. Tosinaks võtmetähtsaks teemadevaldkonnaks jaotatud teatmik annab kergestihoomatava ülevaate argumentidest seadusliku regulatsiooni poolt, kõige sagedamini nendega seoses tõstatavatest murekohtadest ja tõhusatest vastulausetest. Kolmanda osa fookuses on inimõigused, uimastiseaduste moraalsus, poliitiline kontekst ja küsimus, kas sõda uimastitega peaks olema pigem jõulisem või pigem teadmistepõhisem. (loe edasi…)

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.