Eesti arstid ei pea ravikanepit vajalikuks

Tarbija24.ee, 08.11.2013

Kuigi ravikanep võib aidata leevendada mitme raske haiguse kulgu, kardavad patsiendid kõrvaltoime tõttu seda kasutada.

Eestis on võimalik ravikanepit taotleda, kuid seni ei ole selleks ühtegi taotlust esitatud. Esiteks ei ole spetsialistide kinnitusel selleks vajadust, teiseks pelgavad kanepit nii terviseametnikud, arstid kui ka patsiendid ise.

Kui patsiendi raviarst on otsustanud, et raviks parim on kanepit või tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldav müügiloata ravim ja nii sotsiaalministeeriumi erialakomisjoni liige kui ka ravimiamet leiavad, et taotlus on põhjendatud, siis saab inimene ravimit legaalselt kasutada. Kanepit või THC-d sisaldavat ravimit saab patsient osta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise õigust omavast apteegist, kes tohib seda müüa vaid kindlale patsiendile.

 

Arstid varjavad patsientide eest ravikanepit?

Õhtuleht, 18.08.2013

Kaks eesti meest väidavad, et teatud haiguste raviks oleks juba praegu arstidel võimalik välja kirjutada kanepit. Meeste väitel arstid lihtsalt ei julge oma patsientidele säärast ravimit välja kirjutada ja seetõttu on sellest tänaseni vaikitud.

Kui palju on Eestis neid, kes tarvitavad kanepit, ei oska välja öelda ka kogenud politseinikud, teatab Kanal 2 uudistemagasin “Reporter”. Kahtlemata on selle taime kaifi saamiseks suitsetamine väga levinud. Vähem räägitakse aga sellest, et kanepit on  võimalik kasutada ravimina ja mitmel pool maailmas on see täiesti legaalne. Sellest saavad leevendust näiteks vähihaiged, hulgiskleroosi diagnoosiga ja HIV-positiivsed patsiendid. Kanepis sisalduvad ained leevendavad nende raskete haiguste kõrvalnähte.

 

Meditsiiniline kanep on Eestis legaalne

Mõned päevad tagasi avaldasime katke ühest intervjuust, milles küsiti meditsiinilise kanepi legaliseerimise kohta. Sellest võis jääda mulje, et meditsiiniline kanep on Eestis illegaalne, kuid tegelikult see nii ei ole.

Meditsiiniline kanep legaliseeriti Eestis aastal 2005 sotsiaalministri määrusega “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“.

 

Üha vähem Eesti noori jõuab uimastiteni

Eesti Päevaleht,14.05.2012

Mullu suri narkoüledoosi tõttu 133 inimest üle Eesti, neist valdav osa elas Harjumaal.

Politsei- ja piirivalveameti analüüsist selgub, et surmani viiv narkosõltuvus on endiselt seostatav kehva hariduse ja kesise sotsiaalse pagasiga.

 

Andres Anvelt: Ennetav patukahetsus

Delfi, 04.12.2010

Andres Anvelt, SDE, kolumnist

Rõõmsa tänulikkusega lugesin justiitsministeeriumi asekantsleri proua Heili Sepa noomivat artiklit minu „eksitavatest eksimustest“ arvamusrubriigis.

Minu kirjutis „Eesti dekriminaliseeris narkootikumid“ oli tõeliselt eksitav, mistõttu on mul hea meel, et minu ainukese tõese väite suhtes – „ravisüsteem on õiguskaitse kõrval tagasihoidlikum“ on asutud jõuliselt astuma vastusamme, mistõttu loodan, et üsna pea saab ka selle minu ainukese tõese väite edukalt ümber lükata. Aga nüüd vabandused ja tähelepanekud.

 

Heili Sepp: Riik võitleb narkomaaniaga täna ja edaspidi

Delfi, 02.12.2010

Heili Sepp, justiitsministeeriumi asekantsler

29. novembril kirjutas Andres Anvelt arvamusartikli „Eesti dekriminaliseeris narkootikumid“. Selles loos on väga palju väiteid ja vihjeid, mis ei vasta tõele.

Juba pealkiri on oma ebamäärasuses eksitav. Narkootikume iseeneses, st nende füüsilist eksistentsi, ei saa kuidagi kriminaliseerida ega dekriminaliseerida. Näiteks narkootikumide müük on Eestis vägagi vaieldamatult kuritegu ning raskematel juhtudel karistatav lausa eluaegse vangistusega. Samasugust karistust lubab seadus teatud juhtudel ka narkootikumide omamise või valmistamise eest. Need kõik on liiga erinevad asjad, et need ühe lööva pealkirja alla ära mahutada. Nõnda on löövat pealkirja kasutada püüdes satutud klassikalisse lõksu: suur tükk ajab suu lõhki. Tegelikult räägib endine politseijuht põhiliselt tarvitamisest.

 

Ei ühtegi võitlevat nulltoleranti!

Eesti Ekspress, 25.06.2010 (paberversioonis 22.06.2010)

Mart Kalvet vaatas kanepi kasvatamise eest karistada saanud noormehe uimastipoliitika teemalist dokumentaalfilmi, kus esitatakse kogu Euroopa jaoks keerulisi küsimusi.

 

Diplomitöö üritab lõkkele puhuda narkodiskussiooni

Tartu Postimees, 14.06.2010

Tartu Kõrgema Kunstikooli tudeng Tiit Joala kulutas kolm kuud Euroopas ringi rändamiseks, et jäädvustada oma dokumentaalfilmis mitme riigi suhtumised narkootikumidesse. Ta soovib oma diplomitööga tekitada asjalikku diskussiooni Eestis.

 

Karistus kõige nõrgemale ehk kelle huvides on krooniliste haigete piinamine

26. veebruaril ilmus Eesti Ekspressis Krister Kivi nukker lugu sellest, kuidas kätest ja jalust seotud Haigekassa ei toeta mõnede krooniliste haiguste varajast ravi. Selliste tõbede hulka kuulub näiteks hulgiskleroos (sclerosis multiplex). Artiklis “Liiga hiline ravi” räägitakse ka HIV-nakatunuist, kellest antiretroviirus-ravimeid (ARV-ravimeid) vajab 3400 inimest, kuid tegelikult saab neid 1387.