Eesti Päevaleht, 14.02.2011

Juba 5. aprillil jõustub Eestis uuenduslik seadusemuudatus, mis lubab kohtunikel esimest korda määrata narkomaanidele vanglakaristuse asemel ravi. Seaduse muutmise aluseks on tõdemus, et narkomaanide kuriteod on enamasti ajendatud just sõltuvusest ja nende inimeste lihtsalt trellide taha saatmisega ei muutu midagi. Niipea kui vanglaväravad avanevad, hakkab sõltlane uut doosi otsima ja kui selleks pole just hõbekandikul hästi tasustatavat tööd pakutud, siis võib narkomaani käsi sirutuda kas varastama või röövima. Seadusemuudatus ei tähen­da siiski seda, et ühtegi narkomaanist varast või röövlit enam vanglasse ei saadeta, sest sõltuvusravi on plaanis kasutada vaid siis, kui karistuseks on mõistetud reaalne kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus. Samuti on eeltingimuseks süüdimõistetu nõusolek raviprogrammiga. „See on ainuke võimalus tagada, et isik ka ise tõepoolest on huvitatud enda paranemisest,” selgitas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep ja lisas, et sõltuvusravile suunatute prognoositav arv võib jääda vahemikku 30–40 süüdimõistetut aastas. Kui kohus kaalub, kas saata süüdistatav vanglasse või anda talle hoopis riigi kulul ravi, siis võetakse arvesse mitu tegurit: kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku, tema elutingimusi ja sõltuvusravi võimalikke tagajärgi.

Vähemalt üheksa kuud

Sõltuvusravi peaks kestma vähemalt üheksa kuud, kuna lühem ravi ei annaks soovitud tulemusi. „Kogu sõltuvusravi kestel on isik ka kriminaalhoolduse all ja allub käitumiskontrollile. Seega on lisaks ravi- ja rehabilitatsiooniprogrammis osalemisele inimesel paralleelselt võimalik ka oma elu hakata korda seadma, näiteks asuda tööd otsima. Kui ta aga jätab ravi pooleli, pööratakse vangistus täitmisele,” selgitas Hillep. Lisaks kohustusele ravimeid võtta ja kohtuda regulaarselt kriminaalhooldajaga saab kohus määrata ka näiteks kohustuse otsida tööd, käia psühhiaatri juures, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega.

Sõltuvusravi minimaalne pikkus on 18 kuud ja maksimaalne kolm aastat. Seega kui inimesele määratakse näiteks kuue kuu pikkune karistus, siis peab ta olema sõltuvusravil 18 kuud. Kui karistus on pikem, võib kohus ka pikema sõltuvusravi perioodi määrata. Sõltuvusravi aastaseks kuluks on praegu arvestatud 730 000 eurot, millest 85 protsendi rahastamiseks taotletakse raha Šveitsist. „See, millal saab narkomaanide vangistust sõltuvusraviga asendama hakata, sõltub praegu eelkõige sellest, kas ja millal kiidab Šveitsi koostööprogramm heaks meie taotluse kaasfinantseerimiseks ja vastavad summad Eestile eraldatakse. Loodame igal juhul, et sisulise tööga saab algust teha hiljemalt tuleval aastal,” ütles Hillep.

Karistusseadustiku muudatuse koostamise käigus kaaluti sõltuvusravi kohaldamist ka väärtegusid toime pannud narkomaanidele, kuid sellest otsustati siiski loobuda, kuna väärtegude eest määratavad karistused on eduka sõltuvusravi läbiviimiseks liiga lühikesed (aresti maksimaalne määr on kuni kolmkümmend päeva). „On ilmselgelt ebaproportsionaalne panna süüdlasele kohustus alluda üheksa kuud sõltuvusravile kuni ühekuulise aresti asemel,” kommenteeris Hillep. Seega peab narkomaan riigi kulul ravile saamiseks sooritama kuriteo.

Jaanus Mumma: „puhtaks” saavad vähesed

  • Uimastisõltlastele pakutakse vangistuse alternatiivina sõltuvusravi paljudes Euroopa Liidu riikides, näiteks Taanis, Saksamaal, Hollandis, Poolas, Soomes, Rootsis, Norras, Suurbritannias ja Prantsusmaal.
  • Kohtuotsusega määratud sõltuvusravi Eestis kasutusele võtmise poolt on ka Wismari haigla peaarst Jaanus Mumma.
  • Samuti nentis arst, et opiaatidest sõltuvuses olijaist pääsevad vähesed. „Kuna neist väga väike protsent tuleb „välja”, siis on neil meie haiglas olnud seni pigem asendusravi: nad saavad siit kätte oma legaalse nutsu metadooni, nagu suhkruhaige saab insuliini,” kirjeldas Jaanus Mum­ma praegust olukorda.
  • Tervise arengu instituudi (TAI) teaduri Katri Abel-Ollo sõnul on algatus hea, kuid plaanil on ka oma komistuskivid. „Suurim mure on see, et ei ehitata uusi ravikeskusi, aga praegu olemasolevates ei ole ravi kvaliteet nii kõrge. Ravi kvaliteediga tuleb tegeleda, aga see ei tähenda, et praegune plaan tuleks külmutada. Muuta tuleb ravijuhiseid, töötajatele seatud nõudmisi ja tingimusi,” ütles ta.

***

Vaata lisaks:

Advertisements