Tallinna laste turvakeskuse juhi Erki Korpi sõnul on nende keskuses sel aastal suurenenud süstivate lapssõltlaste arv, vahendab uudisportaal Delfi.ee ajalehte Pealinn.

„Mitu meie turvakeskuse tüdrukut elasid enne turvakeskusesse sattumist vanemate meestega, kes kaubitsevad fentanüüliga. Tüdrukud ise süstisid ennast ja nende kaudu levitati aineid ka koolides.“

Turvakeskuse juhi sõnul oli paar eelmist aastat süstivate sõltlaste arv keskuses marginaalne, nüüd aga on neid juba arvestatav hulk ja eriti rängalt on n-ö süstla otsas just tüdrukud, kirjutab ajaleht Pealinn.

Kui viimastel aastatel oli alaealiste alkoholisõltlaste arv turvakeskuses suurem kui uimastipruukijate oma, siis nüüd hakkab vaekauss Korpi sõnul teisele poole kalduma. „2009. aastal oli 2/3 alkohoolikud ja kolmandik narkosõltlased, sel aastal on enamus suuremad poisid ja tüdrukud narko taustaga,“ tõdeb Korp, kuid lisab, et enamasti on tegemist siiski segatarbimisega, kus manustatakse seda, mis parasjagu käepärast. „Ja segatarbimine on ka narkootikumide puhul — manustatakse seda, mis kätte satub. On heroiini, korgijooki, amfetamiini, kanepit, LSD-d.“

Nii mõnegi 14-15-aastase puhul on tegemist juba tõsise sõltuvusega. Turvakeskusesse tulles kannatas ränkade võõrutusnähtude all ligi viiendik noortest. „Väga paljud meie lapsed on uimasteid pruukinud juba mitmeid aastaid,“ tõdeb Korp.

Ly Kallas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroost märgib, et politseistatistika kohaselt on alaealiste narkootikumide pruukimise fikseerimine vähenenud. „Samas ei saa selle järgi otseselt väita, et noorte hulgas on narkootikumide tarvitamine samuti vähenenud,“ tunnistab Kallas. „Tegelikkuses on endiselt selliseid noori, kes paar aastat tagasi, kui majandus kasvas kiiresti ja noorte taskuraha oli arvestatav, tarvitamist alustades ei mõelnud sellele, milliseks probleemid kasvavad.“

Tavaliselt saavad probleemid alguse väiksematest pahedest — esmalt sigaretid ja vesipiip, siis alkohol. „Kui joomisest enam kaifi ei saa, minnakse järgmiste ainete juurde. Lõpuks ma ei tea, mis seal kõik kokku ära proovitakse, eksperimenteeritakse,“ räägib Korp. „Igasugust jama annab endale sisse tõmmata — välgumihkligaasi ninast sisse — tekitavat hallutsinatsioone, erinevaid seeni süüakse, internetist saab helikaifi. Maailm on nii kirju, et ei oskagi aimata, kust igalt poolt võib kaifi kätte saada. Asjad lähevad järjest halvemaks, mingist hetkest nad enam sellest enam mõnu ei tunnegi, on lihtsalt selline rutiin, mida väikeses seltskonnas elatakse. Varastavad, luusivad, müüvad, diilerdavad.“

* * *

Kanepitembi kommentaar: alaealiste uimastitarvitajate osakaalu kasv, nagu ka käärid politseistatistika ja laste turvakeskuse juhi tajutud tegelikkuse vahel näitavad ilmekalt, et praegune keelustamispõhine uimastipoliitika ei anna soovitud tulemusi ega võimalda isegi olukorda adekvaatselt hinnata. Kanepitemp leiab, et Eestis praegu kehtiv uimastipoliitika tuleks täies ulatuses ümber vaadata ning tõsiselt vaagida võimalikke alternatiive oma aja ära elanud karistuspõhisele uimastikontrolli mudelile.

Mitte kuidagi ei saa heaks kiita turvakeskuse juhi kaudset uimastipropagandat; ennetustööle ei saa kasuks tulla see, kui lastekaitsetöötaja levitab tarbekaupluses müüdavate substantside kohta kuulujutte koos tarvitamisjuhenditega (“välgumihkligaasi ninast sisse”) või teeb reklaami parimal juhul vastuolulisele “digitaalsele uimastile”.