Kanepitembi tõlkelugu

Keskealised täiskasvanud, kelle mälu on nõrgaks jäänud, ei saa selles enam süüdistada ajuti pruugitud kanepit ega muid keelatud uimasteid, selgub Briti teadlaste uurimusest. Asjatundjad hoiatavad siiski, et uimastite ohter pikaajaline tarvitamine võib aju talitlust kahjustada.

Ajakirjas American Journal of Epidemiology ilmunud uurimuse raames mõõdistati ligi 9000 Suurbritannia elaniku vaimset suutlikkust ja mälu nende 50. eluaastal. Andmete analüüs näitas, et veel 40-ndatel eluaastatelgi keelatud uimasteid tarvitanud uurimisalused said testides sama häid või veidi paremaid tulemusi kui nende eakaaslased, kes polnud uimasteid kunagi tarvitanud, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Keelatud uima-ainetest olid uuringus osalenud britid — keda küsitleti varasema uimastikasutuse osas 42. eluaastal ja uuesti 50. eluaastal — kaugelt kõige rohkem tarvitanud kanepit. Kuus protsenti küsitletuist möönis kanepi kasutamist viimase aasta jooksul, kõigist vastanuist veerand tunnistas, et on millalgi elu jooksul kanepit pruukinud.

Katsealustele esitati ka küsimusi muude uimastite kohta, millede hulgad olid amfetamiinid, LSD, hallutsinogeensed seened, kokaiin ja ecstasy. Nende tarvitamist tunnistas kolm kuni kaheksa protsenti vastanuist.

„Rahvastikule laiendatult paistavad tulemused mõista andvat, et keelatud uimastite tarvitamine minevikus või isegi olevikus ei seostu tingimata tunnetuslike funktsioonide pärssumisega varajases keskeas,“ rääkis uurimust juhtinud Alex Dregan Londoni King’s College’ist. „Küll aga ei välista meie tulemused võimalust, et mõnedel isikutel, kelle kokkupuude uimastitega on olnud põhjalikum ja pikaajalisem, võib esineda kahjulikke kõrvalmõjusid.“

Väike allrühm katsealuseid tunnistasid, et on uimastite tarvitamise tõttu ravil käinud, see asjaolu võib anda märku ohtrast või sõltuvuslikust uimastikasutusest. Nemad said kognitiivset sooritust mõõdistavates testides 50. eluaastal halvemaid tulemusi, kuid uurimuse autorid märkisid, et selle põhjal mingisuguste tähenduslike järelduste tegemiseks oli neid kokku liiga vähe.

Dregani töörühma kasutatud andmed pärinesid 8992-lt inimeselt, kes olid osalenud Ühendkuningriigi üleriigilises terviseuuringus, mille raames neilt 42. eluaastal küsiti, kas nad on kunagi kasutanud mõnda tosinast uimastist. Seejärel, 50. eluaastal, sooritasid nad jada standardseid teste mälu, tähelepanuvõime ja muude tunnetuslike võimete mõõtmiseks.

Uurimus ei leidnud tõendeid, mis näidanuks, et minevikus või uurimuse ajal uimasteid kasutanud inimeste vaimne sooritus on kehvem. Tegelikult ilmnes pärast minevikukasutajate ja uimasteid jätkuvalt kasutavate katsealuste andmete liitmist, et nende tulemused on isegi paremad.

Taoline edemus oli uurijate osutusel siiski väike ning võib osaliselt johtuda varem avastatud korrelatsioonist — nimelt on uimasteid kasutanud inimestel enamasti parem haridus kui mittetarvitanutel.

„Lääneriigi elanikkonna hulka kuuluvate juhutarvitajate juures on see täiesti ootuspärane tulemus,“ ütles Harvardi arstiteaduskonna ja Massachusettsi osariigis Belmontis tegutseva McLeani haigla psühhiaater John Halpern, kes on samuti uurinud uimastikasutuse potentsiaalseid mõjusid kognitiivsele sooritusele. „Mõnes mõttes pole see üllatav. Inimaju on paindliku loomuga.“

Ehkki mõned uuringud on näidanud, et uimastid nagu kanep ja kokaiin võivad mõtlemisvõimet, mälu ja tähelepanu lühemas perspektiivis ähmastada, kinnitab seekordne uurimus arusaama, mille kohaselt on taolised mõjud ajutised, kirjutasid autorid.

Halperni osutusel näitavad aastaid regulaarselt kanepit tarvitanud katsealustele keskendunud uurimused, et kui uimastite kasutamine lõpetatakse, paranevad tunnetuslike testide tulemused kuu aja jooksul.

Ta rõhutas siiski, et seda ei tuleks käsitleda üleskutsena uimastite tarvitamisele, kuna äsjane uurimus ei välista võimalust, et uimastite ohtra pikaajalise tarvitamisega kaasnevad püsivad kahjulikud mõjud vaimsele sooritusvõimele.

* * *

Vaata ka:

Advertisements