Rahvusvahelise uimastipoliitika komisjoni GCDP 2014. aasta aruanne hõlmab soovitusi riikide valitsustele nurjunud keelustamispõhise uimastipoliitika tõhusaks ümbertegemiseks. Avaldame tõlke neist soovitustest.

Tervishoiu ja kogukonna turvalisuse esmatähtsustamine nõuab uimastipoliitika prioriteetide ja ressursside fundamentaalset ümbersuunamist nurjunud karistamispõhiselt jõustamiselt tõestatult toimivatele tervishoiupõhistele ja ühiskondlikele meetmetele.

gcdp_liikmed

Rahvusvahelise uimastipoliitika komisjoni liikmed vasakult paremale: Branson, Annan, Zedillo, Cardoso, Gaviria, Dreifuss, Kazatchkine, Sampaio ja Stoltenberg

Reformimist nõuavad nii uimastikontrolli poliitikate sätestatud eesmärgid kui ka kriteeriumid, mille alusel selliseid poliitikaid hinnatakse. Traditsioonilised eesmärgid ja mõõdikud — nagu hektarid, mille ulatuses keelatud saaki on hävitatud, konfiskeeritud uimastite kogused ning uimastiseaduste rikkumise eest vahistatud, kohtulikult süüdistatud, süüdi mõistetud ja vangistatud inimeste hulk — pole aidanud saavutada positiivseid tulemusi.

Kahjude vähendamiseks nimetatakse poliitilisi meetmeid, programme ja praktikaid, mis on suunatud seaduslike ja ebaseaduslike psühhoaktiivsete ainete kasutamisega seonduvate negatiivsete tervise-, ühiskonna- ja majandustagajärgede leevendamisele, seejuures mitte tingimata uimastite pruukimise määra kahandades.

Märksa olulisemad on eesmärgid ja mõõdikud, mis keskenduvad nii uimastitega seonduvatele kahjudele nagu üledoosisurmad ning HIV-i/AIDS-i, hepatiidi ja muude haiguste levik, kui ka keelustamisega seonduvatele kahjudele nagu kuritegevus, vägivald, korruptsioon, inimõiguste rikkumine, keskkonna hävitamine, kogukondade väljatõrjumine ja kuritegelike organisatsioonide mõjuvõimu kasv. Ressursside kulutamine kontraproduktiivsetele jõustamismeetmetele tuleks lõpetada, samas kui tõestatult toimivaid kahjude vähendamise, ennetus- ja ravimeetmeid tuleks vajadustele vastamise huvides arendada valdavamaks.

Garanteerige õiglane juurdepääs elementaarsetele ravimitele, eriti opioidipõhistele valuravimitele.

Rohkem kui 80 protsenti maailma elanikkonnast on sunnitud kandma ennetatava valu ja kannatuste koormat ilma igasuguse juurdepääsuta või väga piiratud juurdepääsuga sellistele ravimitele. Olukord kestab hoolimata tõigast, et haiguste vältimine ja juurdepääsu võimaldamine eluliselt tähtsatele ravimitele on globaalse uimastikontrolli režiimi üks peamiseid eesmärke ja olulisemaid kohustusi.

Valitsused peavad vastu võtma selged kavad ja ajagraafikud riiklike ja rahvusvaheliste takistuste kõrvaldamiseks selliste ravimite tarnimiselt. Samuti peaksid riigid eraldama vajaliku ressursi rahvusvahelise programmi rahastamiseks, mis võimaldaks võrdset ja taskukohast juurdepääsu sellistele ravimitele piirkondades, kus need praegu pole kättesaadavad. Programmi tegevust juhataks Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO ning seda arendataks koostöös ÜRO uimastite ja kuritegevuse bürooga UNODC ja rahvusvahelise narkootikumide kontrollinõukoguga INCB.

Lõpetage inimeste kriminaliseerimine uimastite kasutamise ja omamise eest — ning lõpetage „kohustusliku ravi“ määramine inimestele, kelle ainsaks rikkumiseks on olnud uimasti pruukimine või omamine.

Dekriminaliseerimine: kõige sagedamini kirjeldatakse selle sõnaga kriminaalkaristuste kaotamist või nende jõustamisest loobumist väikeste koguste uimastite või uimastipruukimisvahendite enda tarbeks kasutamise ja omamise eest. Vahel viidatakse sellega ka muudele tühistele uimastirikkumistele. Ehkki dekriminaliseerimise tingimustes pole uimasti omamine enam kriminaalne, karistatakse seda jätkuvalt administratiivsete või väärtegude suhtes kohaldatavate sanktsioonidega nagu trahvid või kohustuslik suunamine ravile.

Uimastite tarvitamise ja omamise kriminaliseerimine pole oluliselt või üldse mõjutanud uimastite tarbimise määrasid avatud ühiskonnas. Küll aga soodustavad vastavad meetmed riskikäitumist, näiteks ebaturvalist süstimist, heidutavad sõltuvusravi vajavaid inimesi selle otsimisest hoiduma, kahandavad tõsise kuritegevusega võitlemisele eraldatavaid korravalveressursse, neelavad eraisikute ja riikide tulusid, mida võiks muidu rakendada inimeste elude positiivseks muutmiseks, ning koormavad miljoneid inimesi kriminaalkaristusest johtuvate pikaajaliste negatiivsete tagajärgedega.

Kriminaalõigussüsteemi rakendamine uimastite omamise eest vahistatud inimeste sunniviisiliseks „ravimiseks“ teeb sageli rohkem kurja kui head. Palju parem on tagada kogukondades laia valiku tugiteenuste kättesaadavus. Juhime tähelepanu asjaolule, et antud soovituse elluviimine ei nõua rahvusvaheliste uimastikontrolli seaduste reformimist.

Uimastikaubanduses tühiseid rolle etendavate mittevägivaldsete rikkujate nagu põldurite, kullerite jt keelatud uimastite tootmise, transportimise ja müügiga seotud isikute vangistamisele tuleks eelistada alternatiive.

Valitsused kulutavad üha rohkem ressursse ebaseaduslike uimastite kaubandusega seotud inimeste tuvastamisele, vahistamisele ja vangistamisele — ehkki tõendid, mis kinnitaksid, et sellised pingutused uimastitega seonduvaid probleeme lahendavad või hoiavad ära teiste inimeste samasugust käitumist, on napid või puuduvad üldse. Kogukonnapõhised ja muud mittekriminaalsed sanktsioonid osutuvad kriminaliseerimisest ja vangistamisest reeglina oluliselt vähem kulukateks ja märksa tõhusamateks.

Kasvatamise, töötlemise, transportimise või kauplemisega seotud vaevu toime tulevaid põllumehi ja päevatööliseid, kes on varimajandusest varjupaika otsinud puhtalt selleks, et ellu jääda, ei tohiks karistada kriminaalkorras. Legitiimset strateegiat kuritegelikust allilmast lahkumiseks võimaldavad neile ainult majanduslikku ebavõrdsust ja ühiskondlikku tõrjutust vähendavad pikemaajalised ühiskondlik-majanduslikud arengupingutused, mis soodustavad haritava maapinna ja töökohtade kättesaadavust ning edendavad turvalisust.

Keskenduge kuritegelike organisatsioonide mõjuvõimu, nagu ka nende omavahelisest konkurentsist ja riikidega võitlemisest johtuva vägivalla ja ebakindluse kahandamisele.

Valitsused peavad käituma palju strateegilisemalt, ennetades mooduseid, kuidas konkreetsed seaduste jõustamise algatused, eriti militariseeritud haarangud võivad kriminaalset vägivalda ja üldist ebaturvalisust võimendada, alandamata seejuures uimastite tootmise, salakaubitsemise või tarvitamise määrasid. Ebaseaduslike uimastite tootmise väljatõrjumine ühest piirkonnast teise või kontrolli siirdumine mõne salakaubatee üle ühelt kuritegelikult rühmituselt teisele teeb sageli rohkem kurja kui head.

Uimastiseaduste pakkumispoolse jõustamise eesmärgid tuleb ümber kujundada. Loobuda tuleks uimastituru hävitamisest, mis pole saavutatav, ning keskenduda selle asemel uimastite salakaubandusega seonduva vägivalla ja negatiivsete mõjude realistlikumasse piiramisse. Jõustamisressursse tuleks suunata võitlusse uimastikaubanduse kõige laastavamate, problemaatilisemate ja vägivaldsemate elementidega — kõrvuti korruptsiooni ja rahapesu vastase rahvusvahelise koostöö hoogustamisega. Uimastitevastase võitluse militariseerimine on harva tõhus ja sageli kontraproduktiivne. Võimukandjate vastutuse suurendamine uimastiseaduste jõustamise käigus toime pandud inimõiguste rikkumiste eest on elementaarne.

Üldiselt (aga mitte eksklusiivselt) kirjeldatakse terminiga “uued psühhoaktiivsed ained” (ingl novel psychoactive substances, lüh NPS) hiljuti välja töötatud, mittemeditsiiniliseks või teaduslikuks kasutuseks sünteetiliselt toodetavaid aineid, mida ei reguleeri ei ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtne konventsioon ega ka ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioon (ehkki mõned rahvusriigid võivad ühepoolselt teatud uusi psühhoaktiivseid aineid riikliku seadusandlusega reguleerida või keelustada).

Uimastite keelustamine: kriminaalsete sanktsioonide kehtestamine mõnede uimastite tootmisele, levitamisele ja omamisele (muuks kui meditsiiniliseks või teadusotstarbeks). Terminit kasutatakse seoses rahvusvahelise uimastikontrolli režiimiga kujul, mil selle on määratlenud nii ÜRO 1961., 1971. ja 1988. aasta konventsioonid ja kokkulepped, nagu ka kohalikud seadusandlused (millega sätestatud sanktsioonide rangus on riigiti äärmiselt erinev).

Lubage ja kannustage kõikvõimalikke eksperimente seni keelatud uimastite turgude seadusliku reguleerimise vallas, alustades kanepist, kokapõõsa lehtedest ja mõnedest nn uutest psühhoaktiivsetest ainetest, ent mitte nendega piirdudes.

Alkoholi, tubaka, ravimite ja muude endast üksikisikutele ja ühiskondadele võimalikku ohtu kujutavate kaupade turgude reguleerimisel saavutatud edusammudest ja tehtud vigadest on võimalik paljugi õppida.

Praegu ainult ebaseaduslikul viisil levivate uimastite kättesaadavuse seadusliku, ent piiratud võimaldamise vallas on tarvis uusi eksperimente. Need eksperimendid peaksid hõlmama mõnedele pikaajalistest sõltlastest kasutajatele pakutavate heroiinipõhiste ravivõimaluste laiendamist, nagu Euroopas ja Kanadas, kus sellised programmid on osutunud edukateks. Lõppude lõpuks on kõige tõhusam moodus globaalse uimastikeelurežiimi tekitatavate ulatuslike kahjude kahandamiseks ning rahvatervise ja ühiskonna turvalisuse eesmärkide edendamiseks võtta uimastid vastutustundliku seadusliku regulatsiooni korras kontrolli alla.

Regulatsioon tähendab komplekti juriidiliselt jõustatavaid reegleid uimastituru suunamiseks, nende hulgas erisuguste kontrollmeetmete rakendamist sõltuvalt konkreetse uimastiga seonduvatest ohtudest ja kohalike keskkondade vajadustest. Võimalik on reguleerida uimastite tootmist (tootjate litsentsimine), tooteid (nende hinda, kangust ja pakendite väljanägemist), kättesaadavust (müügikohtade litsntsimine, piirangud müügipunktide asukohtadele ja klientide vanusele) ning turustamist (reklaami ja kaubamärgistamist).

Kasutage globaalse uimastipoliitilise režiimi reformimiseks ära võimalust, mida pakub eelseisev 2016. aasta ÜRO peaassamblee erakorraline istungjärk.

ÜRO peasekretäri juhtiv roll on võtmetähtis selleks, et kõik asjakohased — mitte ainult korrakaitsele, vaid ka tervishoiule, julgeolekule, inimõigustele ja riiklikule arengule keskendunud — ÜRO ametkonnad oleksid globaalse uimastikontrolli strateegiatele antavas hinnangus täielikult ühel meelel. ÜRO sekretariaat peaks kiiremas korras sillutama teed avatud diskussioonile, mis hõlmaks uusi ideid ja teaduslikel tõenditel, rahvatervishoiu põhimõtetel, inimõigustel ning riiklikul arengul rajanevaid soovitusi.

Poliitika nihkumist kahjude vähendamise, uimasteid pruukivate inimeste kriminaliseerimise lõpetamise, karistuste proportsionaalsemaks muutmise ja vabadusekaotusele alternatiivide leidmise poole on viimastel kümnenditel ÜRO kokkulepetega võimaldatava seadusandliku tegevusvabaduse raames edukalt õigustanud üha kasvav hulk riike. Uimastialaste kokkulepete paindlike tõlgendamisvõimaluste täiendav uurimine on oluline eesmärk, kuid lõpuks tuleb globaalne uimastikontrolli režiim ümber teha nii, et see võimaldab vastutustundlikku seaduslikku reguleerimist.

* * *

See artikkel on osa pikemast uimastipoliitika-teemaliste kirjutiste sarjast. Järgneb sarja algatajate üleskutse:

Valimised on tulekul. Ja kanep on tihti meedias. Sõna võtavad nii andunud pooldajad kui ka vastased. Aga kellelgi ei ole täpseid andmeid. Kui suur osa Eesti ühiskonnast toetab kanepi legaliseerimist? Teeme kindlaks! Selleks on aga tarvis Sinu panust.

Kui saame 2000 eurot kokku, tellime Emorist täpse uuringu. Kui paljud toetavad kanepi legaliseerimist Eestis — täiskasvanutele, nagu alkohol ja tubakas praegu. Mis vanusesse jäävad legaliseerimise toetajad? Millist erakonda nad toetavad? Mis on toetajate sissetulek? Neile ja paljudele muudele küsimustele saame vastuse, kui ka Sina annad oma panuse.

Võimalusi on kaks. Annetada saad traditsioonilise ülekandega MTÜ Ravikanep kontole numbriga EE892200221057621978 või Bitcoiniga aadressile XXXX. Iga sent loeb. Ja kõik annetajad on oodatud pressikonverentsile, kus tutvustame tulemusi.

Ega me niisama ei küsi. Anname midagi vastu ka. Veebižurnaalis Nihilist.fm ilmub lähema kuu aja jooksul kümme artiklit kanepist ja muudest keelatud uimastitest, nende mõjudest kultuurile ja kokkuvõtteid legaliseerimise tagajärgedest mujal maailmas. Väike üldhariv õppematerjal. Osa artikleid loeme ka sisse, et saaksite neid kuulata Vabakanal.ee kaudu. Näiteks ummikus istudes.

Advertisements