Eesti Päevaleht,14.05.2012

Mullu suri narkoüledoosi tõttu 133 inimest üle Eesti, neist valdav osa elas Harjumaal.

Politsei- ja piirivalveameti analüüsist selgub, et surmani viiv narkosõltuvus on endiselt seostatav kehva hariduse ja kesise sotsiaalse pagasiga. Nii näiteks oli mullu narkoüledoosi saanud inimestest koguni pooled kõigest alg- või põhiharidusega, enamjaolt töötud ja vallalised.

Graafika: Maret Müür

Graafika: Maret Müür

Politseinikud on keskendunud viimasel aastal rohkem suurte narkokoguste püüdmisele, mis on toonud kaasa narkokuritegude avastamise kehvema statistika. Ometi tunnistavad võimuorganid, et tegelevad narkootikumide tarvitamisega ehk juba tagajärjega. „Selle põhjus on tavaliselt, et kodune kasvatus on olnud puudulik, enesehinnang madal ning sotsiaalne sidusus nõrk,” seisab politseinike analüüsis. „Neid tegureid on politseil väga keeruline mõjutada ning ennetustöö ei pruugi olla piisavalt mõjus ja kõigi sihtrühmadeni kohale jõuda.”

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ivi Normeti sõnul ongi narkomaania põhjused seotud vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse, mittetoimiva peremudeli, eakaaslaste mõju ja narkootikumide suure kättesaadavusega. „Nõudluse vähendamise osas teevad sotsiaalministeerium ja haridusministeerium koostööd, millega kujundatakse noorte hoiakuid ja norme ning seeläbi ka käitumist,” sõnas Normet. „Seetõttu on eriliselt oluline narkomaania ennetustegevust planeerida integreerituna koolide õppekavasse.”

Maris Jakobson tervise arengu instituudist märkis seejuures, et vähemalt töö noortega kajastub juba ka statistikas. „Kui seni hakkas Eesti Euroopas silma sellega, et meie sõltlased on väga noored, siis sõltlaste keskmine vanus on järjest kasvamas – uusi tarvitajaid ei tule enam nii palju peale,” ütles Jakobson. „Ennetustöö toimub ennekõike ikkagi noorte seas ja koolides, mille juures on kõige olulisem sotsiaalse toimetuleku õpetamine ning väärtuskasvatus, sest esmane narkootikumide katsetamine toimub tavaliselt 14-aastaselt. Süstimisega alustamise keskmine vanus on 18 aastat, kuid ligi veerand alustab sellega 15-aastaselt ja veelgi nooremalt.”

Üheks narkomaania peatamise nurgakiviks peab Normet lastevanemate, lastekaitse- ja koolide personali pädevuse tõstmist sõltuvusprobleemide alal. „Oluliseks meetodiks on ennetustegevuse suunamine ka noori mõjutavale keskkonnale ehk lastevahelistele suhetele, perele ja koolile,” lisas Normet.

Peresuhted on tähtsad

Siseministeeriumil on narkomaania vähendamiseks paigas kolm olulisemat tegevussuunda: ennetustegevus, narkomaanidele ravi ja rehabilitatsiooni võimaluste suurendamine ning narkootikumide turundusvõrgu lõhkumine ja pakkumise vähendamine.

Jakobson tõi esile ka juba süstivatele narkomaanidele suunatud teenused, millest kõige tuntumad on metadoonasendusravi ja süstlavahetusteenus. „Selleks, et näiteks nõustamisteenus jõuaks ka sotsiaalselt nõrgemateni, tehakse välitööd, mis tähendabki varjatud sihtrühmade tuvastamist ning nendega kontakti saamist ja info toimetamine uimastisõltlastele,” ütles Jakobson. „Nendele jagatakse puhtaid süstlaid ja nõelu, samuti kondoome, neile selgitatakse süstalde korduvkasutamise ja teistega jagamise ohtlikkust ning õpetatakse turvaliselt süstima. Oluline on seda teha neile sobivas keeles – ja ma ei mõtle siinkohal eesti või vene keelt –, et info ka kohale jõuaks.”

Eestis on ligikaudu 20 000 süstivat narkomaani.

Advertisements