Kanepitembi tõlkelugu

Arusaama, et “kanep teeb lolliks”, on pikka aega kehastanud aeglase mõtlemisega rumala plärukimuja stereotüüp, mida võib kohata paljudes Hollywoodi filmides ja telekomöödiates ning milles suurem osa Ameerika kultuurist isegi ei kahtle. Uus uurimus näitab aga, et taoline kuvand on ekslik: kohortuuringu raames seirati kaheksa aasta vältel ligi 2000 noort Austraalia täiskasvanut ning leiti, et kanepil peaaegu puuduvad pikaajalised mõjud õppimisele ja mälule ning et kanepi pruukimisel ilmneda võivad kognitiivsed kahjustused on pöörduva loomuga, vahendab USA nädalakiri Time.

Kogukonna tervise seiramisele keskendunud laiema projekti raames läbi viidud uurimuse alguses jäi katsealuste vanus vahemikku 20–24 eluaastat. Uurijad jagasid katsealused vastavalt kanepiharjumuse-teemalises ankeedis antud vastustele kanepit harva, tihti, minevikus ja üldse mitte kasutanuteks.

Kanepi harv kasutamine määratleti pruukimisena kord kuus või harvemini, tihe kasutus tähendas pruukimist kord nädalas või tihedamini. Endised kasutajad pidid olema kanepist hoidunud vähemalt ühe aasta. Koguni 72% uurimuses osalenuist olid mittekasutajad või endised kasutajad; 18% kasutasid kanepit harva ja 9% tihti. Varasemad uuringud on näidanud, et kuni on on tagatud katsealuste anonüümsus ning tõe rääkimine soovimatuid tagajärgi kaasa ei too, annavad uimastikasutajad taoliste uurimuste raames oma tarbimismäärade kohta täpselt aru.

Katsealused täitsid kaheksa-aastase uurimisperioodi vältel kolmel korral mälu ja arukust mõõtvaid teste. Samuti esitati neile küsimusi kanepikasutuses toimunud muutuste kohta. Pärast tulemuste tabeldamist leidsid teadlased, et rühmade vahel olid uurimuse alguses suured erinevused, kusjuures kanepipruukijate tulemused olid kehvemad testides, mis nõudsid sõnaloendite meenutamist erinevate ajavahemike järel või arvude meenutamist vastupidises järjekorras sellele, milles neid katsealustele esitleti.

Kui uurijad võtsid aga arvesse täiendavaid tegureid nagu haridustase ja vastaja sugu, kadusid peaaegu kõik rühmadevahelised erinevused. Kanepitarvitajate madalam haridustase — ja suurem tõenäosus olla meessoost — olid jätnud mulje, et kanep on nende arukust märkimisväärselt pärssinud. Tegelikult aga saavadki mehed sõnalise arukuse testides naistest halvemaid tulemusi, samas kui naised sooritavad matemaatikaülesandeid reeglina nõrgemale hindele. Testitulemuste suhteline arvestamine jättis mulje, et kanepi mõju on tegelikust palju rängem.

Seejärel püüdsid uurijad välja selgitada, kas kanepist loobumine mõjutab kuidagi ainsat säilinud erinevust — asjaolu, et kanepit tihti kasutanud katsealused sooritasid kehvemini nimisõnade loendi kohest meenutamist nõudvat ülesannet. Tuli välja, et kanepi sagedasi kasutajaid, kes olid uurimisperioodi lõppemise ajaks uimastist loobunud, polnud enam antud teguri alusel võimalik eristada neist, kes polnud kanepit kunagi proovinud.

Ajakirjas Addiction ilmunud töö autorid Austraalia riikliku ülikooli vaimse tervise uurimise keskuse teadlase Robert Taiti juhtimisel järeldavad uurimuse kokkuvõttes:

Kanepikasutuse kahjulikud mõjud kognitiivsetele funktsioonidele kas paistavad olevat seotud eelnevalt olemasolevate teguritega või on antud kogukonna-kohordis pööratavad isegi pärast potentsiaalselt pikaajalist pruukimist. Antud tulemustest võib olla kasu inimeste innustamisel pruukima vähem kanepit ka pärast pikka aega väldanud ohtrat tarvitamist.

Kuidas jääb aga kõigi varasemate uurimustega, mis on seostanud kanepit püsivate negatiivsete mõjudega tunnetusele? Võimalik, et nende tööde tulemusi on eksitanud asjaolu, et paljudel juhtudel pandi ohtrad kasutajad teste tegema pärast seda, kui nad olid kanepist loobunud olnud vaid üheainsa päeva — mistõttu nende sooritust võisid mõjutada organismi jäänud kanepijäägid, kergem ärrituvus või muud võõrutusnähud. Uurimused, mille raames ohtraid kasutajaid on testitud pärast pikemat loobumisperioodi, jõuavad Austraalia teadlaste viimatise uurimusega üldiselt samale järeldusele: kanep ei jäta tunnetusele püsivaid mõjusid.

Üks teine uurimus on järeldanud, et rumala kanepisõbra stereotüüp ise võib sooritust pärssida, kuna pruukijad hakkavad sisuliselt kaaslaste ootustele vastu tulema. Valdavalt annab teaduskirjandus praeguseks aga mõista, et juhmistunud olek ja komistav keel on mõjud, mis tõenäoliselt piirduvad vaid aktiivse kanepijoobe perioodidega.

Peale selle on mõned uuringud viidanud võimalusele, et kanepil on neuroprotektiivseid (s.t närvirakke kaitsvaid) mõjusid, mis leevendavad alkoholi põhjustatud kognitiivseid häireid, vahendab NORML. Näiteks teatasid California ja San Diego ülikooli uurijad 2009. aastal läbi viidud uurimuse kokkuvõttes, et hoojoojatel, kes olid pruukinud ka kanepit, esines märkimisväärselt vähem aju valgeaine kahjustusi kui ainult alkoholi tarvitanud katsealustel.

* * *

Vaata ka: