Kanepitembi tõlkelugu2. veebruaril ilmus Pete Guitheri uimastipoliitka-teemalises blogis DrugWarRant.com põnev jutt pealkirjaga “Neither rain, nor snow, nor sleet, nor being hung by the neck…”. Kuna ka siinmail on kosta olnud arvamusi, et Eesti uimastipoliitikas korra majja löömiseks piisaks karistuste tõsisest karmistamisest ja eelkõige uimastiärikate hukkamisest, siis toome siinkohal ära artikli tõlke.

Meeldivat lugemist ja loetu üle juurdlemist!

* * *

Mõned inimesed siin USA-s väidavad, et sõda uimastitega ei tööta sellepärast, et me lihtsalt ei võta seda piisavalt tõsiselt. Uimastikurjategijate poputamisele peab saabuma lõpp.

Eks vaatame, kui palju on kasu sellest, kui uimastite smugeldajaid tõesti karmilt nuhtlema hakata… Iraanis on uimastikurjategijate hukkamise buum:

2011. aasta algas Iraanis kaheksa süüdimõistetud uimastismugeldaja poomisega esimesel jaanuaril Teheranist lõunasse jäävas Qomi vanglas, ning see oli alles esimene päev. Jaanuari lõpuks olid Iraani võimud surmanuhtluse vastu võitleva rühmituse Hands Off Cain kogutud pressiteadete kohaselt uimastikuritegude eest hukanud vähemalt 56 süüdimõistetut.

Või näiteks, kuidas on läinud Malaisias:

Mullu 4,5 kilo kanepi salakaubaveoga vahele jäänud kolm inimest, nende hulgas abielupaar, mõisteti neljapäeval (27. jaanuaril) Malaisia Temerlohi kohtus surma poomise läbi.

“Poomissurm on ainus karistus, mida 1952. aasta ohtlike uimastite seaduse jaotise 39B (1) rikkumiste eest määrata saab,” ütles kohtuvolinik Datuk Akhtar Tahir Malaisia ametliku uudisteagentuuri Bernama teatel.

Kui uimastite salakaubavedu sedavõrd äärmuslike meetmetega karistatakse, peaks nimetatud riikides ju probleem tegelikult lahendatud olema, eks?

Ei.

Bukit Amani (Malaisia politseiameti) uimastikuritegude osakonna juhtiv ametnik rääkis ajalehele The Sun, et erinevalt muudest riikidest pärit sündikaatidest toovad Iraani narkomuulad maale suuri koguseid syabut ehk “jääd” (kristallilist metamfetamiini), mida on valmis müüma kohalikust turuhinnast odavamalt.

“Hoolimata lakkamatutest rünnakutest neile (Iraani) sündikaatidele pole ühtegi märki, et nende hoog raugeks,” kõneles politseiametnik. […]

Ametnik tunnistas, et lisaks uimastite müümisele Malaisias kasutab sündikaat Malaisiat ka vahepeatusena Taisse sisenemisel, kus nõudlus on väga kõrge.

“Ja me usume, et nad kasutavad Malaisiast Taisse liikumiseks maismaa-marsruuti, mis on üsna lihtne.”

Ametnik rääkis, et Tai võimud on iraanlased eelkõige lennujaamades hoiatusnimekirjades esikohale tõstnud ning viimastel kuudel ka hulgaliselt Iraani narkomuulasid kinni pidanud. […]

Olemasolevate andmete põhjal moodustavad uimastikuriteod Iraanis kuritegudest rohkem kui 40 protsenti. Ka Malaisias pakuvad Iraani narkomuuladele tõhusat kaitset kohalikud kuritegelikud sündikaadid, möönis ametnik.

“Kohalikud sündikaadid on metamfetamiini ise kohapeal valmistamise asemele hakanud valmistoodet ostma seda riiki smugeldavatelt iraanlaselt.”

Ametnik osutas, et “jää” kilo tänavahind on ligi 250 000 Malaisia ringgitit, Iraani sündikaadid müüvad seda aga kilohinnaga 120 000 kuni 175 000 ringgitit.

“Nede asjaolude tõttu on siin Iraani sündikaatide teenuste järele suur nõudlus; lisaks teeb Malaisia arvukas Lähis-Ida kogukond ühiskonnas kahtlusi äratamata liikumise neile narkomuuladele lihtsaks,” lisas ametnik.

Niisiis… millega annaks uimastikaubitsejaid veel karmimalt karistada kui neid elust ilma jättes? Kas on olemas sellist karistust, mis smugeldajate jaoks oleks rängem surmast?

On küll.

Selleks tuleb legaliseerimise läbi kaotada nende tuluallikad.

Lõpetagem uimastiärikate poputamine. Tehkem neil elu tõsiselt kibedaks. Seadustagem uimastid.