(Hoiatus! Järgnev jutt pole tõsidusele pretendeeriv kultuurikriitika, vaid pelk satiir ja tühi pila.)

Täna tahan ma rääkida Eesti ja üldse Põhjamaade kultuuri lahutamatuna näivast osast — lõõgastavast ja stressivastasest teraapiavahendist, mis võib väga kergesti panna tõsise põõna tarbija tervisele. Meie esiisade jaoks oli tolle teraapiavahendi regulaarne pruukimine pigem normiks ning suur osa meist hoiab lõõgastavat traditsiooni siiamaani elus ja au sees, kuid kui paljud mõnu nautijatest tegelikult teavad, mida taoline harrastus nende organismiga teeb?

Tõsi, mõned autoriteedid ei välista, et mõõdukates kogustes, muudest mõnuainetest eraldi ning mitte tihemini kui korra nädalas nautides võib vanade eestlaste iseäralikust tavast tervisele isegi teatud kasu olla, ja ehkki sellega kaasnevad paganlikud ja sisuliselt amoraalsed kombed meenutavad asjassepühendamatule ettevalmistusi nõiasabatiks või rituaalseks orgiaks, pole need täie tervise juures täiskasvanule otseselt ohtlikud.

Paraku, nagu selgus tänasest uudisest, on eestlaste tervisenäitajad Euroopa halvimate seas. Pensionipõlveni välja venitanud meestest on suur osa vaimselt ja füüsiliselt invaliidistunud inim-ahervaremed, kellele käesolev “ravim” peaks olema rangelt keelatud — ometi võib neid jahmatavalt sageli mõnuharrastajate ringis kohata. Isegi alles neljakümnenda eluaasta künnise ületanud Eesti mehel pole suure tõenäosusega päris korras südame-veresoonkond, tema üldine stressitaluvus ja vastupanuvõime haigustele on mandunud, vähene füüsiline koormus on sageli teinud keha ebanormaalselt nõrgaks. Teda vaevavad tõenäoliselt kõrge vererõhk, veenilaiendid ja süvenev alkoholism. Ja ehkki alkoholi kombineerimine ekstreemsevõitu teraapiaviisiga on ühemõtteliselt vastunäidustatud, kiputakse seda antud juhul väga sagedasti siiski tegema. Kahanenud vastutusvõime muudab pruukija hooletuks ka oletatava turgutusmeetodiga kaasnevate vägagi reaalsete ohtude suhtes, ning nukraid tagajärgi pole vaja kaugelt otsida.

Pentsik traditsioon koos alkoholiga liialdamise ja nõrgestatud organismi vajaduste eiramisega nõuab nii kaudselt kui otseselt igal aastal inimelusid. Kui palju täpselt, pole vaevutud kokku lugema, kuid ma olen üsna kindel, et meist igaühe suguvõsas leidub inimesi, kelle too muistne, tänapäeva meditsiini seisukohast vähe põhjendatud ja isegi ohtlik nauding on elu parimates aastates teise ilma läkitanud — olgu südamerikke, hooletu mõnutamise või nautimisega kaasnevate ohtude, näiteks uppumise läbi.

Leian, et on viimane aeg too oma aja ära elanud tava seadusesihikule võtta. Kui ikka laibad on taga, pole probleem enam ainult rahvatervishoius — küsimus on kuritegelikus hooletuses, ja see on lubamatu. Tänapäeva meditsiinil on pakkuda tõhusad ja ohutud alternatiivid muistsele rahvaravi-meetodile — ent kuna rahvas on mõnusana tunduvast tavast kollektiivses sõltuvuses, ei peeta isegi sülelaste kaasamist sadistliku maiguga eluohtlikesse rituaalidesse Eestis taunitavaks.

Meie mõõt on täis! On aeg seadusega keelata ebatervislik igand — leilisaun. Kanepi üledoosi ei ole füsioloogiliselt võimalik surra ja teadaoleva ajaloo vältel polegi seda juhtunud. Kanepi ravitoime ja meditsiiniline ohutus on teaduslikult tõestatud, kuid selle taime kasvatajaid peame me ometi paslikuks karistada pikema vabadusekaotusega kui paadunud mõrtsukaid. Kanepitarvitamisega kaasnevad kulud ühiskonnale on üle kaheksa korra väiksemad alkoholi põhjustatud kahjudest. Saun ja sellega kaasnevad otsesed ohud tapavad igal aastal täies elujõus eestlasi. Kui tahame, et ühiskonnas valitseksid õiglus ja ratsionaalsus, peame hakkama kerise omamist ja saunaahjude valmistamist karistama surmanuhtluse või vähemalt 20-aastase sunnitööga!

Teine võimalus olukorra normaliseerimiseks oleks lubada täiskasvanud inimestel tervisele ohtlike legaalsete lõõgastusviiside — näiteks alkoholijoomise, saunaskäimise ja ebatervisliku toitumise — kõrval pruukida nii stressi leevendamiseks ja kui mitmesuguste haiguste ennetamiseks ja sümptomaatiliseks raviks meditsiiniliselt suhteliselt ohutut alternatiivi, mis seni on seadusega keelatud. Või kuidas teile tundub?

Artikli ajendasid Indiana ülikooli pediaatriaprofessor Rachel Vreemani avaldus, et kuna higistamine ei aita kehal puhastuda, pole saunas käimisel tervisele mingit tõestatult positiivset mõju (tarbija24.ee, 13. veebruar 2010, “Asjatundja: detox-tooted on jama”) ning blogija Jack Plasma mulludetsembrine kirjutis “Ei legaliseerimisele, jah rangusele!”.