debating-drugsTeine osa: tervishoid, riigi areng, julgeolek ja uimastipoliitika rahastamine

See on teine osa uimastipoliitika reformimise ühenduse Transform Drugs tänavu augustis ilmunud nõuandekogu “Debating Drugs: How to Make the Case for Legal Regulation” tõlkest. Teatmik on mõeldud neile, kes soovivad veenvalt ja asjatundlikult selgitada uimastite seadusliku regulatsiooni vajadust. Tosinaks võtmetähtsaks teemadevaldkonnaks jaotatud teatmik annab kergestihoomatava ülevaate argumentidest seadusliku regulatsiooni poolt, kõige sagedamini nendega seoses tõstatavatest murekohtadest ja tõhusatest vastulausetest. Teise osa fookuses on tervishoid, julgeolek, riiklik areng ja rahastamisküsimused.

Põhjalikumalt tutvustavad teatmikus käsitletud teemasid ja argumente üllitised ja muud materjalid, mis leiduvad veebiaadressidel www.tdpf.org.uk ja www.countthecosts.org.

Teatmiku allikaviidetega varustatud täistekst inglise keeles asub siin.

5. Tervishoid ja ohud tervisele

Uimastite keelustamine on toonud kaasa katastroofi rahvatervise vallas. Jättes potentsiaalselt ohtlikud ained organiseeritud kurjategijate hooleks ning kriminaliseerides ja marginaliseerides uimastikasutajaid, võimendab keelurežiim uimastite pruukimisega seonduvaid ohte tervisele. Seaduslik regulatsioon kaitseb tervist: valitsustel on võimalik kontrollida uimastite kättesaadavust ning tagada, et uimastite kangus ja puhtus on alati teada. Tarbijad teavad, mida manustavad ning neil on selge ülevaade terviseohtudest ning sellest, kuidas neid võimalikult edukalt vältida.

Murekoht

Uimastid on ohtlikud — sellepärast need ongi keelatud.

Vastulause

  • Uimasteid tuleks reguleerida just sellepärast, et need on ohtlikud, mitte sellepärast, et need on ohutud.
  • Ilmselgelt kaasnevad uimastite igasuguse, nii seadusliku kui ka seadusevastase pruukimisega ohud, kuid olukorras, kus uimasteid toodavad ja tarnivad kasumiahned kurjategijad, võimenduvad need ohud drastiliselt.
  • Keelustamine võimendab uimastite kasutamisega seonduvaid ohte tervisele. See suunab turgu ohtlikumate, kangemate (ja seetõttu kasumlikumate) toodete poole nagu crack-kokaiin või fentanüül, soodustab teadmata kangusega ja kõrvalainetega reostatud uimastite pruukimist, ajendab kõige ohtlikumatele uimastitarbimiskäitumistele, soodustab tarvitamist kõige ebaturvalisemates keskkondades ning sunnib uimastite tarvitajaid suhtlema potentsiaalselt vägivaldse kuritegeliku allilmaga.
  • Keelustamise tingimustes tähendab kriminaliseerimise-oht seda, et arstiabi vajavad uimastipruukijad tõrguvad meditsiiniasutustesse pöördumast.
  • Tihti pole arstidel võimalik pakkuda sobilikku esmaabi, kuna isegi nende patsiendid ei oska öelda, mida õigupoolest sisaldasid nende pruugitud ained.
  • Üha kasvavad kulutused uimastiseaduste kontraproduktiivsele jõustamisele on kahandanud tõestatult toimivatele tervishoiumeetmetele, näiteks ennetustööle, uimastikahjude vähendamisele ja sõltuvusravile eraldatud eelarvet.

Murekoht

Sõidukite juhtimine uimastite mõju all sageneks ning inimesed ilmuksid tööle uimastite mõju all.

Vastulause

  • Autojuhtimine alkoholi või muude narkootikumide mõju all on põhjendatult seadusega keelatud ning see keeld jääks kehtima ükskõik, millise uimasti juriidilisest staatusest hoolimata.
  • Paljudes riikides on suudetud joobes juhtimise määrasid oluliselt kahandada rahvahariduslike meetmete ja tõhusa jõustamisega. Alkoholi seejuures ära keelatud pole.
  • Töötajad oleksid seadusliku regulatsiooni tingimustes jätkuvalt seotud töölepingutega, mis keelavad töötamast ükskõik millise uimasti sooritustpärssiva mõju all. Peamiseks mureks peaks olema just tarvitamisest johtuv soorituse halvenemine, mitte aine juriidiline staatus.

6. Julgeolek

Uimastite käsitlemine julgeolekuohuna ja nende keelustamine on tahtmatult kasvatanud selliste organiseeritud kurjategijate ja korrumpeerunud ametnike mõjuvõimu, kes saavad endale lubada legitiimsete riiklike ja valitsus-institutsioonide trotsimiseks vajalikku jõukust ja relvastust.

Murekoht

Uimastid ja organiseeritud kuritegevus on ohuks tervete regioonide julgeolekule, mistõttu peame me nende vastu võitlema.

Vastulause

  • Uimastid iseenesest ei ohusta julgeolekut — vähemalt mitte rohkem kui alkohol, tubakas või ravimid. Ohtu tekitavad keeluseadused, mis loovutavad kontrolli turu üle organiseeritud kuritegelikele jõukudele, mis mõnel juhul on kasvanud nii mõjuvõimsateks, et õõnestavad riiklikku ja regionaalset julgeolekut. Keelustamise lõpetamine ja turukontrolli üleandmine valitsustele kahandaks seda ohtu märkimisväärselt.
  • Tegelikult õõnestab julgeolekut militariseeritud ja äärmuslike korrakaitsetehnikate rakendamine võitluses organiseeritud kuritegevusega mis hõlmab üldsust võimude ja kriminaalide või rivaalitsevate jõukude vahelisse vägivaldsesse arveteklaarimisse.
  • Uimastiseaduste jõustamine mitte ei kaota uimastite tootmist ja smugeldamist — koos kogu kaasneva kuritegevuse ja vägivallaga —, vaid surub need uutesse piirkondadesse (nn õhupalliefekt).

7. Areng

Uimastite keelustamine pidurdab riiklikku arengut nii uimastite tootmis- kui ka transiitpiirkondades. See tagab organiseeritud kuritegelikele rühmitustele sissetuleku ja mõjuvõimu, mis omakorda toob kaasa poliitikute korrumpeerumise, õõnestab riiklike ametkondade tegevust, pidurdab investeeringuid ning soodustab väärtuslike ressursside raiskamist uimastiseaduste kontraproduktiivsele jõustamisele. Uimastituru seaduslik reguleerimine pööraks selle tendentsi pea peale.

Murekoht

Uimastid ja organiseeritud kuritegevus on ohuks tervete regioonide arengule, mistõttu peame me nende vastu võitlema.

Vastulause

  • Uimastite keelustamine toidab korruptsiooni ja vägivalda, mis arengut tugevalt õõnestavad.
  • Organiseeritud kuritegelike rühmituste haare ja mõjuvõim on põhjuseks, miks mõned piirkonnad on nüüdseks võrreldavad relvastatud konfliktitsoonidega. Mida kauem vältab konflikt, seda keerulisemaks kujuneb uimastisõja-järgne ülesehitustöö.
  • Osalemine ebaseaduslikus uimastikaubanduses marginaliseerib niigi haavatavaid rahvastikurühmi veelgi ning nende tegevuse varjatud olemus muudab nad poliitikakujundajate ja avaliku debati jaoks sageli nähtamatuteks. Kriminaalse majandusega seotusest johtuv häbimärgistamine tekitab lisaks ka takistusi tõhusate arengualgatuste rakendamisele.

Murekoht

Paljude riikide riiklikud institutsioonid on uimastite reguleerimiseks liiga nõrgad.

Vastulause

  • Paljusid riiklikke institutsioone õõnestavad tugevalt keeluseaduste poolt tekitatud korruptsioon ja vägivald. Uimastitega seonduva korruptsiooni ja vägivalla vähendamine aitaks kaasa institutsioonide pikas perspektiivis tõhustamist soodustava keskkonna loomisele.
  • Uimastituru mingisugunegi regulatsioon on palju parem kui igasuguse regulatsiooni puudumine, mis valitseb siis, kui turgude haldamine jäetakse täielikult organiseeritud kuritegevuse hooleks.
  • Regulatsioon ei pruugi igal pool nõutav olla. Näiteks kui suurem osa globaalsest nõudlusest opioidide järele rahuldataks legaalsete tarnekanalite kaudu, kasvatataks Afganistanis oopiumimooni vähe.

8. Raha

Lisaks saja miljardi dollari suurusele aastasele maksumusele tekitab globaalne sõda uimastitega katastroofilisi sekundaarseid kulutusi ja kahjusid — nii rahalisi kui ka ühiskondlikke. Üleminek seaduslikule regulatsioonile võimaldaks praegu raisku minevaid uimastisõja-ressursse hakata kulutama muudele jõustamisprioriteetidele või uimastipoliitika muudele valdkondadele nagu haridus ja tervishoid.

Murekoht

Uimastite seadustamise hind kujuneks nii võimalike uute regulatiivraamistike jõustamisega seonduvate kulutuste kui ka uimastite ohtramast kasutamisest johtuvate tervishoiukulutuste tõttu kaugelt liiga kõrgeks.

Vastulause

  • Ehkki regulatiivsele lähenemisele üleminekuga kaasnevad kulutused, kujunevad need keeluseaduste jõustamise hinnaga võrreldes kaduvväikesteks.
  • Seaduslik regulatsioon ei tähenda mitte ainult tohutute rahasummade säästmist tulutu ja kontraproduktiivse uimastisõja lõpetamise arvelt, vaid ka seda, et uimastite maksustamine võimaldab riigil täiendavalt raha teenida.
  • Uimastite keelustamise tingimustes kulutatakse piiratud ressursse kontraproduktiivsete uimastiseaduste jõustamisele tõestatult toimivate tervishoiumeetmete rakendamise arvelt.
  • Kõik seaduslikult reguleeritud uimastikaubandusega teenitud tulud oleks võimalik paigutada tervishoiumeetmete, näiteks uimastiennetustöö, sõltuvusravi ja uimastikahjude vähendamise täiendavasse rahastamisse.
  • Isegi kui uimastite pruukimise määrad seadusliku regulatsiooni tingimustes kasvaksid, taanduksid üldised kahjud ühiskonnale ja rahvatervisele ometi märkimisväärselt.