ERR Teadus, 16.10.2013

Rottide ja ahvidega tehtud katsed näitavad, et künureenhappeks kutsutava molekuli ajus kuhjumist ergutav ühend aitab vähendada kanepi suitsetamise mõjul aju mõnukeskuste poolt vallandatava dopamiini tekitatavat eufooriat, pakkudes seeläbi potentsiaalselt viisi psühholoogilise sõltuvuse raviks.

Sarnaselt nikotiinile ja opiaatidele võib marihuaana olla eufooriat tekitatavate omaduste tõttu sõltuvust tekitav. Erinevate hinnangute kohaselt kujuneb see kasutajatest välja umbes 10%’l, mis on võrreldes teiste mõnuainetega suhteliselt madal. Siiski piirab see selle teraapilisi rakendusi. Samal ajal on teadlased leidnud, et künureenhappeks kutsutav ühend osaleb mõnutunnet tekitava dopamiini tekitatava ajuaktiivsuse reguleerimises. Robert Schwarchi töörühm otsustas uurida, kas mehhanismi saaks kasutada kanepisõltuvust tekitavate omaduste pärssimiseks.

Uurimisalusteks olevad rotid ja ahvid said oma puuris vaba voli järgi vallandada õhku marihuaana peamist THC’ks kutsutavat toimeainet. Katse esimese faasi lõpuks tõmbasid katseloomadest mõned selleks kasutatavat kangi keskmiselt 1,2 korda sekundis. Loomadele Ro 61-8048 nimetatud ühendi manustamise järel kahanes nende THC tarbimine aga järsult 80%.

Kemikaal takistas künureenhappe lagundamist, misläbi hakkas selle hulk ajus kasvama. Aju mõnukeskuste uurimisel selgus, et dopamiini vallandamisest põhjustatud ajuaktiivsus ei käinud enam käsikäes THC sissehingamisega. Viimane kinnitas, et Ro 61-8048 mõjus oodatud kujul ning künureenhape blokeeris dopamiiniretseptorid. Kui happe hulk taas normipiiridesse langes, hakkasid katseloomad aga taas aktiivselt end THC’ga uimastama.

Samas näitas teine, ainult ahvidega tehtud katse, et Ro 61-8048 manustamine võõrutuskuuri läbi teinud loomadele enne nendele THC andmist kahandas tõenäosust nende uuesti halvale teele langemiseks. Loomad asusid oluliselt harvemini selle järel uue doosi saamiseks taas puuris asuvat kangi tõmbama. Loodud ühendi kasutamine ei toonud kaasa märgatavaid kahjulikke kõrvalmõjusid.

Siiski tehti uurimuses katseid vaid loomadega, kelle närvisüsteem ei ole inimeste omaga täiulikult samasugune. Samuti vajab aju normipäraseks toimimiseks teatud hulgal dopamiini, misläbi kahandab liiga kõrge künureenhappe tase kognitiivset võimekust.

Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Neuroscience.