Võrumaa Teataja, 03.09.2013

Politseile pole üllatuseks, et paljud noored nii Eestis kui ka terves Euroopas proovivad huvi pärast või sõprade soovitusel narkootilist ainet kanepit. Enamasti tehakse seda alkoholi tarvitanuna ja sõprade seltskonnas. Juhtubki nii, et kui üks sõpradest tarvitab kanepit, tekib huvi selle vastu ka teistel noortel, kel varasem kokkupuude narkootilise ainega puudub. Pääsemaks nõiaringist, mida narkootiliste ainete tarvitamine enesega kaasa toob, tuleks seetõttu eeskätt olla äärmiselt tähelepanelik sõprusringkonna valikul.

Politseiametnikuna olen suhelnud paljude noortega, kes kinnitavad, et on mõned päevad tagasi pruukinud kanepit. Kui edasi pärida, et kuidas selline noor inimene üldse teab, et tegu oli ikkagi kanepiga, jäävad nad mõttesse. Vastavad, et ega kindlapeale teagi. Selgitavad, et mingit mõju kanep tegelikult neile avaldanudki – mitte midagi ei olnud suitsetamise järgselt teisiti. Narkotesti pinnalt ilmneb, et noore organismis pole grammigi narkootilist ainet. Ta on ostuga petta saanud. Ja vaid müüja ise teab, mida ta sellele noorele kanepi pähe õigupoolest kaubaks pakkus. Narkotesti negatiivselt sooritanud nooruk hingab kergendatult politseiniku ees seistes, sest vaatamata arvatavale ebaseaduslikule tegevusele ta vahele ei jäänudki.

Tuleb märkida, et kanepit leidub ka sellist, mis narkootilist ainet ei sisaldagi. Sellist kanepit kasvatatakse tööstuslikul eesmärgil näiteks õli, kiu, kanepilehtede või –seemnete saamiseks. Samas peab ka sellise kanepi kasvatamiseks olema vastav luba. Politseipraktikas tuleb sagedasti ette juhtumeid, kus nooruk on tänaval ostnud kanepit, politsei on ta kinni pidanud ning kontrollimisel ilmnenud, et tegu ei ole narkootilist ainet sisaldava kanepiga. Nii saab hulk kanepihimustajaid petta, veel enam – oma tegevusega toetavad nad otsesõnu kurjategijaid.

Ka on esinenud juhtumeid, kus isiku läbiotsimisel avastab politsei riiete taskust koti rohekat värvi puruga. Kanepikahtlasele ainele tehakse ekspertiis ning selgub, et suures osas oli kotis nõgesepuru. Viimase suitsetamisel narkojoove ei teki, küll võib saada peavalu, sest organism täitub vingugaasiga.

Samamoodi on ette tulnud juhtumeid amfetamiiniga. Nooruk ostab narkootilise aine tänavadiilerilt ning selle kontrollimisel tuvastab ekspert, et koostisest üliväikese osa moodustab amfetamiinipulber ise. Enamus ainest oli aga sulaselge pesupulber.

Rääkimata sellest, et narkootilised ained puhtal kujul on äärmiselt tervist kahjustavad, ei saa mitte kunagi kindel olla, mida teile proovimiseks pakutakse. Rohkema koguse narkoaine saamiseks segatakse juurde talki, pesupulbrit, seinalt kraabitud krohvi ja rotimürki. Ja loodetud toime asemel saadakse hoopis tugev mürgitus.

Säästmaks oma tervist, tuleb noortel mõista, et ühegi narkootikumi tarvitamine ei ole ohutu ning ebakindlus selle osas, mida õigupoolest tarvitatakse, muudab igasugused pulbrid-purud veelgi ohtlikumaks.