Noorte Hääl, 28.08.2013

Liina Hürden, MTÜ Peaasjad, vaimse tervise õde

Kui internetist otsida kanepiga seotut (k.a teadusartiklid), on tulemused peadpööritavad. Erinevad allikad pakuvad taimele lõõgastavat, vereringet parandavat ja pea kõikide valude vastast toimet, ka aitavat see emotsionaalsete murede puhul. Ühes kirjutises väideti, et kõik, kes kunagi midagi tarka on ütelnud, on ka kanepitarvitajad. Lisaks ravivat kanep antraksit, migreeni, kõhulahtisust, kõhukinnisust.

Ükskõik, kui palju kirjanduses tuulata või internetist tõtt otsida — kirjutised on vastukäivad, uurimused tihti teatavat vaatenurka propageerivad ja kallutatud. Kui tulla välja mingisuguse väitega, siis leiab sellele sada korralikult allkirjastatud vastuväidet. Ehk siis — ei ole lõplikke tõenduspõhiseid andmeid kanepi mõjust organismile.

Põhjus, mis kirjutama sundis, on üle kümne aastane kogemus näha haigla uksest sisse tulemas tarku ja toredaid noori inimesi, kes on tarvitanud kanepit „konformsuse mõttes“, „hea tunde saavutamise eesmärgil“ või „mõtlemisvõime parandamiseks“. Paraku võib sellisel moel hea tunde saavutamine lõppeda psühhoosi või halvemal juhul skisofreeniasse haigestumisega.

Nimelt vastutab ajus leiduva neuromediaatori dopamiini talitluse häirumine haiguse avaldumise eest, ning kanepil on seal oma roll. Kanepiga seotud psühhoos kipub olema ravile allumatu ja kestvate sümptomitega (enamasti „hääled“ ja paranoilised sümptomid — tagakiusamis- ja jälitamistunded).

Loomulikult mängib siingi, nagu iga haiguse või häire puhul, rolli geneetiline haavatavus. On tõestatud muutusi ajustruktuurides, aju hallaine vähenemist, ajukoore funktsionaalseid muutusi — aga kas see on toimunud kanepi tarvitamise järgselt või ehk juba enne? Nende puhul, kel kanepi tarvitamine viib psühhoosi või skisofreenia tekkeni, arutatakse, kas ei võinud kanepi juurde pöördumise põhjuseks just ollagi tihti skisofreenia eelsümptomaatikaks peetavad tühjusetunne ja emotsionaalne tuimenemine. Igal juhul on see risk ja üks mis kindel — arvestades aju arengut, mis kestab inimesel 25nda eluaastani, on selle riski võtmisel väga kõrge hind.

Kogemus haiglasse sattunute põhjal näitab, et kanepitarvitajatel on oluliselt häirunud emotsionaalsus ja kognitiivne võimekus — kõik mälu ja tähelepanuga seonduv. Kui nendega vestelda või kasvõi lugeda esimesi kätte juhtuvaid kirjutisi, on aga sagedasim argument, et kanep on ohutu ja süütu.

Tõsi, haiglasse satub psühhoosiga väike osa inimestest, kui arvestada tarvitajate rohkust, kuid ajus toimetab kanep kõigil ühtmoodi, oleme vaid ise kõik erinevad ja ka aju kompensatoorsed mehhanismid erinevalt arenenud. Mulje on tihti petlik ja muidu lahe lokkidega sell, kelle me kanepi tarvitajate „näe, ei juhtu ju midagi“- näiteks tahaksime tuua, ei pruugi saada hakkama teise klassi matemaatika ülesannetega. Jah, sest me ei lase oma sõpradel tavaliselt ülesandeid lahendada ja nad on seltskonnas pigem väärtuslikud oma hea tuju ja naljadega.

Peab olema äärmiselt kriitiline info suhtes, mis meieni jõuab. See, kui keegi tõlgib ära kusagilt leitud ingliskeelse „teadusuuringu“ ja väidab, et see ongi tõde, siis veelkord — ei tohi kaotada tervet mõistust. Terve mõistuse kaotamine on aga tõenäolisem neil, kes hakkavad kanepit suitsetama enne 25ndat eluaastat (seejuures, mida nooremalt esimest korda kanepit kasutada, seda kõrgem on risk) ning kelle pereliige on põdenud psüühikahäiret. Kui hinnata riske ja soovida olla oma tervise eest vastutav, tehes teadlikke valikuid, võiks naljaga pooleks öelda, et kanepi proovimine oleks turvaline kuskil pensionieas. Seadus võib keelata, valiku teeme meie. Positiivsete emotsioonide kogemiseks on paremaid mooduseid.