Delfi, 26.02.2013

Rekordiline narkosurmade arv, noorte seas kasvav tarbimine ja “narkoparunid”  – need on peamised põhjused, miks Põhja prefektuuri narkotalitlus on muutmas oma strateegiat ning asumas jõulisemalt Eesti ühe suurima sotsiaalse probleemiga võitlusesse.

Põhjust, miks narkopolitsei on oma taktikat muutmas, tuleks ilmselt otsida juba aastatetagusest riiklikust strateegiast, mis ilmselgelt pole oma eesmärki täitnud. Nimelt koostati riigi tasandil 2001. aastal põhjalik ja ilus kava narkootikumidega võitlemiseks. Toona oli narkootikumide üledoosi surnuid umbes 40, mullu aga 160. See on selge signaal, et olukord tuleks ümber hinnata.

Küll tuleb aga ära märkida, et strateegia ei hõlmanud vaid politsei tegevust, vaid ka teiste riiklike sotsiaalsete probleemidega tegelevate asutuste tegevusi. Samas ei ole aga 12 aastaga neljakordne narkosurmade tõus kindlasti mitte aktsepteeritav.

Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplase sõnul on nende surmade peamiseks põhjuseks üha kangemaks muutuvad narkootikumid ning põhiliseks surmajaks on peamiselt Venemaalt Eestisse liikuv narkootikum nimega fentanüül, mille kangus on aasta-aastalt kasvanud.

“Võrdluseks võin tuua, et kui on tänavatel kasvõi 1-2 protsendiline ainepuhtuse tõus, siis see toob kaasa surmad. Eelmise aasta oktoobrini oli ta (fentanüül – toim.) tänaval puhtuseastmega kuskil 6,5-9 protsenti. Nüüd alates oktoobrist on keskmine 5,4-7 protsenti ja surmad on kohe ka märgatavalt all,” tõi Kõplas välja ning lisas, et kuna fentanüüli üks umbes 10-euroline doos on 0,03 milligrammi, siis on seda kerge üledoseerida. “See ka kindlasti üks peamisi põhjuseid, miks see narkootikum meile peavalu põhjustab,” lisas Kõplas.

Politsei asub võitlusesse “narkoparunitega”

Narkotalituse juhi sõnul ei olegi aga narkosurmade vähendamine peamine probleem, vaid küsimus on kõikide narkootikumide tarbimises. “Poleks mingi probleem panna kõik jõud tegelema fentanüüli likvideerimisega ja kohe oleks narkosurmad all. Aga alt kasvab peale niipalju kanepitarvitajaid ja amfetamiini- ning ecstasy-sõltlasi, et see kõik kasvaks meil siis üle pea,” tõi Kõplas välja.

Seetõttu seabki politsei oma üheks prioriteediks võitlemise n.ö narkoparunitega ehk tänavadiileritest ja tavavahendajatest kõrgemalseisvate isikutega. “Nemad on sisuliselt ka need inimesed, kes jagavad käske ja ainet ise ei puuduta. Võtame näiteks V.B (nimi toimetusele teada – R.V), kes sai äsja külaltki karmi karistuse. Vabal ajal sõitis mees uhke Lexusega, “äri ajas” aga vana 90-ndate aastate Golfiga. Ja maksimum, mis ta tegi ja millele peale sattusime oli see, et ta näitas metsas käega aine suunas ja see oli ka sisuliselt kõik,” kirjeldas Kõplas.

“Millele me aga rõhku tahamegi panema hakata on see, et saata just nimelt selliseid isikuid kohtu ette. Et me suudame tuvastada neid kuritegusid muude tõendite kaudu, kui otseselt narkoga tabada,” lisas Kõplas.

Tagamaks sellised kõrgemalseisvaid isikuid loob Põhja prefektuur sellest aastast tänavagrupi, kelle ülesandeks on tabada tänavamüüjaid. Nende tabamisega tehakse esiteks raskeks narkootikumide kättesaadavus, kuid mis põhilisem, hakkab politsei saama rohkem infot ja tõendeid, et tabada tänavadiileritest hierarhias kõrgemal seisvaid isikuid. “Suur rõhk hakkab meil olema fentanüüli ja amfetamiiniga tegelevatel isikutel ning noorte narkokuritegevusel,” lisas Kõplas.

Vangiminekuks piisab ka telefonikõnest

Põhja ringkonnaprokuröri Taavi Pern on juba aastaid tegelenud erinevate narkojuhtumitega ning mehe sõnul võib kohtule piisata narkokurjategijate süüdimõistmisel teoorias ka vaid ühest tõendist. “Tõesti, võib piisata mingisuguse kotikese leidmisest sinu juurest või siis telefonikõnest, kus juhendad kedagi midagi üle andma või siis mingisugusest MSNi logist. Praktikas ongi ka suhteliselt väheste kaudsete, kuid kindlate tõenditega inimesi narkokuritegudes süüdi mõistetud,” sõnas Pern.

Prokurör lisas ka, et kuigi narkokuritegevuse ladvikus olevaid inimesi on raskem süüdi mõista, siis on nende karistused pigem rangemad tavadiileritele määratutest. “Nende karistused, kes on nõus kokkuleppele minema, on sageli leebemad, kui nendel, kes vaidlustavad oma süü ja teevad kohtumenetluse läbi ja kelle süü ikkagi lõpuks tõendatakse,” lisas Pern.

Nii prokurör Pern kui ka narkojuht Kõplas on veendunud, et politsei ja prokuratuur on Eestis suutelised kaudsete tõendite kaudu narkokuritegevuse niiditõmbajaid trellide taha saata. “Meie prioriteet on see, et kui inimesed tegelevad teadlikult meie silme all narkokritegevusega, aga me ei suuda seda otse tõendada, siis me otsime muid teid. Näiteks paneb ta toime mõne teise kuriteo ning me saame ta kinni pidada ja selle eest natukeseks kasvõi trellide taha saata. Selliselt kild-killu haaval uurime me inimese läbi ja mingi hetk ta ka vanglasse satub,” lubas Põhja prefektuuri narkotalituse juht Kaido Kõplas.

* * *

Vaata ka: