Kanepitembi tõlkeluguTänu referendumi korras vastu võetud uutele seadustele võivad Colorado ja Washingtoni osariigid kujuneda kanepi tervisemõjude ning uimastiseaduste leevendamise käitumuslike tagajärgede uurimise katsepolügooniks, kirjutab New Scientist.

Kaks Ameerika Ühendriikide osariiki on nüüdsest kanepisõbralikumad kui suurem osa Euroopast. Tänu Washingtoni ja Colorado osariikides 6. novembril rahvahääletusega heaks kiidetud referendumialgatustele on sealsetel elanikel peagi seaduslik voli kasvatada, müüa ja suitsetada ilma arsti retseptita nii palju kanepit, kui hing ihaldab.

USA föderaalse seadusandluse järgi on kõik see jätkuvalt illegaalne, kuid kui osariikide tegevusse ei sekkuta, võib legaliseerimine kujuneda tõeliseks elavaks eksperimendiks, mille käigus saab selgemaks, kuidas kodanikkond uimastiseaduste lõdvendamise korral käituma hakkab ning millised on otsuse mõjud rahva tervisele ja uimastikartellide tulubaasile.

„Föderaalametnikud peavad nüüd otsustama, kas sellist eksperimenti lubada või mitte,“ leidis California Los Angelese ülikooli halduspoliitika professor Mark Kleiman.

Obama administratsioon pole seni rahvahääletuse tulemustele reageerinud, kuid kanepit illegaalse uimastina käsitleva USA uimastiseaduste jõustamise ameti FDA hiljutise pressiteate kohaselt ei ole ametkonna jõustamispoliitikasse mingeid korrektuure tehtud.

Tennessee osariigis Nashville’is tegutseva Cornelius Vanderbilti nimelise ülikooli juuraprofessori Robert Mikose osutusel on föderaalsetel ametkondadel voli vahistada iga kodanik, kelle juurest leitakse kanepit, kuid nad ei saa takistada osariikidel seaduseid vastu võtmast ega sundida osariike jõustama föderaalset seadusandlust.

Küll aga võib föderaalvalitsus Mikose sõnul teha elu uue tööstusharu jaoks väga keeruliseks, hõivates kanepikasvatajate vara või keelates pankadel avada kontosid isikutele, kes rikuvad föderaalseid seaduseid. Isegi kui USA valitsus peaks otsustama reageerida karmikäeliselt, ei muuda see Mikose arvates suurt midagi: „Föderaalvalitsus võib kanepitööstust vägivaldselt mõlkida, mis ei tee aga muud, kui annab tööstusele teise kuju.“ Väikeettevõtjad õpivad n-ö lendama väljaspool riikliku radari tööraadiust, väidab ta, ning osariikide seaduseloojad peavad hakkama uusi regulatsioone vormistama föderaalseadusandluse eest kõrvale põigeldes.

Tegeliku legaliseerimise kõige olulisemaks tagajärjeks võib aga kujuneda väljavaade uurida kanepit ja selle mõjusid nii, nagu see seni pole võimalik olnud. Mitte ükski riik pole kunagi kanepit täielikult seadustanud. Portugal on küll selle ja muud uimastid dekriminaliseerinud, aga mitte legaliseerinud. Hollandis, kus kanepit saab „kanepikohvikutest“ (nn coffeeshop’idest) seaduslikult osta, on kanepi väikeste koguste omamine samuti dekriminaliseeritud, samas kui uimasti tootmine ja müük on jätkuvalt seadusevastased.

Selleks, et mõista kanepi mõju tervisele, peavad uurijad saama mõõta üksikisikute pruukimismäärasid pikema aja jooksul ning seostada neid muude tervisenäitajatega, rõhutab Ühendkuningriigis tegutseva Bristoli ülikooli professor Matthew Hickman. Taoliste pikaajaliste uuringute läbiviimine suurte inimvalimite peal on pruukimise keelustatuse tingimustes väga keeruline. „Ka tarvitajate endi aruanded pruukimismäärade kohta pole piisavalt usaldusväärsed,“ kurdab ta.

Isegi Hollandis pole läbi viidud laiaulatuslikke terviseuuringuid, kuna liiga raske on inimesi veenda avaldama uurijatele just seda teavet, mida nood vajavad. Tegeliku legaliseerimise korral peaks see võimalikuks saama. Sellest saab naturaalne teaduskatse, mis näitab poliitika muutmise tagajärgi nii uimastite pruukimisele kui pruukijatele, väidab Oslos tegutseva Norra Ühiskonnauuringute Keskuse sotsioloog Christer Hyggen.

Samuti peaks legaliseerimine andma uurijaile aimu selle kohta, kuidas kanep mõjutab psühholoogilisi probleeme, ning tooma selgust ägedasse vaidlusküsimusse, kas kanepipruukimine põhjustab psühhootilisi häireid või ei.

Veel üks oluline küsimus on, kuidas mõjutab kanepi seaduslik kättesaadavus alkoholi- ja tubakapruukimist. Kanepit tarvitavad inimesed pruugivad alkoholi kanepi mittekasutajatest tõenäolisemalt, kuid uurijad pole kindlad, kas nood kaks uimastamisviisi võimendavad teineteist või toimivad vastastikku aseainetena. Kui tõsi peaks olema viimane variant, võib kanepi legaliseerimine olla kõige arukam asi, mida üks riik teha saab, kuna alkohol tekitab ühiskonnas oluliselt rohkem kahju, väidab Jonathan Caulkins Pennsylvania osariigis Pittsburghis tegutsevast Carnegie Melloni ülikoolist.

Imperial College Londoni neuropsühhofarmakoloogia professor, Ühendkuningriigi valitsuse uimastite väärkasutuse nõukoja ACMD juhatuse endine esimees David Nutt juhib tähelepanu asjaolule, et Colorados kahanes alkoholist johtuvate liiklussurmade osakaal pärast meditsiinilise kanepi legaliseerimist 14 protsenti.

See on üks vähestest meditsiinilise kanepi seadustamise mõjudest, mida mõõdetud on. Meditsiiniliseks kasutuseks on kanep legaalne 18 USA osariigis ning seaduslikel müügikohtadel on olemas teave selle mõjude kohta — aga neid andmeid ei kasuta keegi. „USA tervishoiuinstituutide riiklik ühendus NIH sooviks väga hinnata kanepi ravimõjusid, kuid USA-s kehtiva seadusandluse järgi ei tohi nad seda teha,“ selgitab prof Nutt. USA uimastite kuritarvitamise instituudi NIDA pressiesindaja kinnitusel tegelevad tolle riikliku teadusasutuse teostatavad uuringud ainult uimastite negatiivsete külgedega.

Paljude arvates ei saa juriidiline patiseis föderaalvalitsuse ja osariikide valitsuste vahel enam kaua kesta. „Obamal on langetada väga tõsine otsus,“ leiab Caulkins. Tänavu suleti Californias hulk kanepiapteeke, mis väidetavalt teenindasid ükskõik keda, kuid Mikose sõnul on iga tänaseks kinni pandud müügikoha asemele juba tekkinud uus.

Obamale avaldatakse uimastipoliitika ümberkirjutamise osas ka rahvusvahelist survet. Mehhiko järgmiseks presidendiks valitud Enrique Peña Nieto on nimetanud oma peamiseks prioriteediks uimastitega seotud vägivalla kahandamist uimastiseaduste range jõustamise arvelt.

Kui USA elanikud hakkavad ostma USA-s kasvatatud kanepit, võib see anda märkimisväärse hoobi Mehhiko vägivaldsetele uimastikartellidele. California osariigis Santa Monicas tegutseva teadustrusti RAND uimastipoliitika uurimise keskuse hinnangul moodustab kanepi salakaubandus kartellide sissetulekust umbes 20 protsenti, s.t umbes kuus kuni kaheksa miljardit dollarit. Teine uuring, mille tänavu oktoobris üllitas Mehhiko Konkurentsiuuringute Instituut, sedastab, et legaliseerimine ainuüksi Washingtonis kärbiks kartellide tulubaasi 1,4 miljardi dollari jagu, kuigi pole üheselt selge, kas sellega kaasneks ka vägivalla kahanemine. Peña Nieto üleminekukomitee juht Luis Videgaray Caso teatas hiljuti, et ta pole kindel, et Mehhiko peaks praeguses juriidiliselt segases olukorras kanepiseaduste jõustamist jätkama.

“Tegemist on murrangulise momendiga ajaloos,” leiab Caulkins. “Kui see asi järgmise paari aasta jooksul soodsalt sujub, võib avalik arvamus väga kiiresti muutuda.” Mikos nõustub, lisades, et kui nood osariigid maksude pealt piisavalt palju teenivad, võivad naaberosariigid kehtestada sarnased meetmed. Kui see peaks juhtuma, rõhutab ta, võivad äsja vastu võetud seadused fundamentaalselt muuta Ameerika suhet kanepiga.

Lisalugemist: kanep — farmatseutiline imelaegas

Kanepi legaliseerimine Washingtoni ja Colorado osariikides võib suuresti parandada meie lünklikku arusaamist kanepi tervisemõjudest — aga kuidas on lugu uimasti enda peal tehtud laboratoorsete katsetega?

Teadlastele pole enam saladus, et ühendil nimega kannabidiool (CBD; ingl cannabidiol) on tõeliselt paljutõotavaid raviomadusi. Paistab, et see hävitab edukalt vähirakke; hetkel on käimas prekliinilised uuringud eesmärgiga uurida CBD võimalikku rolli Dravet’ sündroomiks nimetatava laste langetõvehäire ravi vallas.

Pealeselle võib kanepiürt sisaldada ka rohkem või vähem tetrahüdrokannabinooli e THC-d — meeleolu mõjutavat osist — ning enam kui 100 muud kannabinoidi. Paljude kannabinoidide farmakoloogilisi mõjusid pole veel testitud. “See on tõeline kullaauk,” kinnitab Kanadas Saskatoonis tegutseva Saskatchewani ülikooli bioloog Jon Page, kes osales mullu hariliku kanepi genoomi esialgse variandi (ingl draft genome sequence) avaldanud töörühma töös. Põhjalikum töö nii kannabinoidide kui kanepi genoomi uurimise vallas võiks tema sõnul aidata lahti muukida selle vastuoksliku taime meditsiinilist potentsiaali.

Enamgi veel — meditsiinilise kanepi müüjate üksikjuhtumi-põhised tõendid annavad mõista, et isesuguste koostisaine-kontsentratsioonidega taimed leevendavad isesuguseid tervisehäireid. Näiteks on kõrge THC-sisaldusega kanep hea valuvaigisti. Kanepis sisalduvate aktiivsete kemikaalide lähem uurimine võib Page’i hinnangul anda taolistele väidetele kindlama teadusliku aluse.

* * *

Vaata ka: