kanep

ERR, 28.08.2012

Noored inimesed, kes mitu aastat kanepit suitsetavad, riskivad märkimisväärse ja pöördumatu intelligentsi langusega, näitas uuring.

Rahvusvaheline teadlaste meeskond uuris üle 20 aasta jooksul umbes tuhande uusmeremaalase elu. Esmalt hinnati neid lapsena, kui keegi polnud veel kanepit tarvitanud, ning seejärel toimusid kordusintervjuud kuni nende 38 eluaastani, vahendas BBC USA ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatut.

Võtnud arvesse ka teisi faktoreid, näiteks alkoholi- või tubakasõltuvust või teiste uimastite kasutamist nagu ka hariduse omandamisele kulutatud aastaid, leidsid teadlased, et neil, kes püsivalt kanepit kasutasid – suitsetasid seda aasta aastalt vähemalt neli korda nädalas kogu puberteedi, 20ndate eluaastate ja mõnel juhul 30ndate eluaastate vältel, vähenes intelligentsuskvoot. Mida enam inimene kanepit suitsetas, seda enam vähenes ka tema IQ.

Kõige tugevamini ilmnes seos nende katseisikute puhul, kes alustasid kanepisuitsetamist alaealistena. Näiteks noorukina alustanud isikutel, kes kanepit aastaid tarvitasid, vähenes IQ keskmiselt kaheksa punkti võrra. IQ tase ei taastunud ka siis, kui isik oli suitsetamisest loobunud.

“Pidev kanepi tarvitamine üle 20 aasta jooksul oli seotud neuropsühholoogilise langusega ning püsivate kasutajate hulgas oli see langus suurem. Need avastused on kooskõlas oletusega, et kanepi kasutamisel noorena, kui aju on kriitilise tähtsusega arengufaasis, võib olla neurotoksiline mõju, järeldasid teadlased.

Kanepitembi kommentaar: Rahvusringhäälingu kajastus Madeline H. Meieri jt uurimusele “Persistent cannabis users show neuropsychological decline from childhood to midlife” („Pidevatel kanepipruukijatel ilmneb lapsepõlve ja keskea vahelisel perioodil neuropsühholoogiline mandumine“) on suhteliselt napp ja ei täpsusta, kui suur on kanepitarvitamisest johtuv oht arukusele konkreetsetel tingimustel. Toome esile täpsed arvud:

Kui nende IQ-d 38. eluaastal mõõdeti, ilmnes teismeliseeas kanepi tarvitamist alustanud ning kõige ohtramalt ja järjekindlamalt seda tarvitavatel uuringualustel lapseea ja täiskasvanuea vahelisel perioodil keskmiselt kaheksapunktine langus. Mittetarvitajate IQ oli sama perioodi vältel kasvanud keskmiselt ühe punkti võrra. Ka pärast kõige ohtramalt tarvitavate uuringualuste andmete kõrvalejätmist ilmnes mõne IQ-punktine langus vähem ohtralt tarvitajatel, kes olid tarvitamist alustanud teismeliseeas. Vaimsete võimete langus paistis olevat pöördumatu ka pärast kanepipruukimise lõpetamist. Seevastu täiskasvanuna (18. eluaastal või hiljem) alustanud sagedased kasutajad samasugust IQ-langust ei kogenud.

See lõik pärineb ajakirja Nature veebiversioonist, kus uurimust eile kajastati. Kiidusõnade kõrvale kohordi suuruse ja andmete selguse aadressil mahub aga ka spetsialistide kriitikat. Näiteks osutab University College Londoni psühhofarmakoloogiaprofessor ja Ühendkuningriigi sõltumatu teadusliku uimastinõukogu ISCD liige Valerie Curran samas, et ohtra kanepitarvitamise ja motivatsioonilangusega seonduvad muudki tegurid, näiteks depressioon. „Ehkki kogu valimi suurus (1037 inimest — Kanepitemp) on muljetavaldav, rajanevad andmed varajases nooruses ohtrat pruukimist alustanute kohta vaid veidi vähem kui 50 inimesel.“ Samuti märkis ta, et tulemustest nähtuv IQ-langus on väga väike ning seondub väga ohtra tarvitamisega paljude aastate vältel, mis prof Currani sõnul ei puuduta kanepi rekreatiivkasutust.

Päevalehele de Volkskrant uudist kommenteerides rõhutas Amsterdami ülikooli psühhiaatria ja sõltuvusteaduste professor Wim van den Brink, et ehkki tegemist on huvitava tööga, ei tohiks selle järeldusi üle hinnata, vahendab Hollandi ülemaailmne raadioteenistus RNW. Prof van den Brink juhtis tähelepanu uurimusse hõlmatud allrühmale, mille liikmed lõpetasid kanepipruukimise nädal enne küsitlust. Mõju nende IQ-le oli märksa väiksem. „Uurimuse autoritest on õige hoiatada kanepi varajases nooruses pruukimisega kaasnevate tagajärgede eest,“ märkis ta, „kuid tõenäoliselt on nende tulemused üle paisutatud.“

Pikka aega kanepi mõju inimeste teadvusele uurinud Columbia ülikooli psühholoogia aseprofessor Carl Hart on veelgi skeptilisem. „Teaduslikus mõttes on need tulemused äärmiselt esialgsed,“ hoiatab ta nädalakirja Time tervisekolumnistile Maia Szalavitzile antud kommentaaris.

Hart märgib, et kuna ainult 38 uurimisalust — umbes kaheksa protsenti neist, kes kunagi kanepit proovinud olid — pruukisid seda nii ohtralt, et neil diagnoositi mitme uuringuperioodi vältel sõltuvus, suhtub ta tulemuste alusel tehtud üldistustesse umbusklikult. Hart mainib, et tema enda läbi viidud uuringutes, milles osalesid vähemalt kolm korda nädalas kanepit suitsetavad katsealused, jäid katsealuste tulemused nii täidesaatvate funkstioonide, mälu kui pidurdava kontrolli toimimise testides rahvastiku keskmiste näitajate piiresse.

Ta selgitab: „Need inimesed on uimasti mõju all normaalsed. Teeme neile teste sel ajal, kui nad on kanepiuimas ning hiljem, kui nad on kained. Uimastatud seisundis ilmneb mõnede kognitiivsete toimingute aeglustumine, aga nende täpsus ei muutu.“ Uus-Meremaa kohordil rajanevas uurimuses ei võetud arvesse näiteks seda, kas uurimisalused olid töötud või mitte, või kas nad olid võimelised perekonnas normaalselt funktsioneerima, mis oleks oluliseks näitajaks selle kohta, kas IQ-langusel ka tegelikus elus mingisuguseid mõjusid on.

Ohtrast kanepipruukimisest leevendust otsima võivad inimesi juhatada veel muudki tegurid nagu lapsepõlves kogetud ahistamine või muud traumad, mis võivad mõjutada ka aju tööd. Meier ja kolleegid neid tegureid ei uurinud, kuid nentisid, et on täiesti võimalik, et taolised elemendid võiksid tulemusi selgitada paremini kui kanep üksi.

Kui seos kanepi ja IQ-languse vahel oleks tegelikult olemas, peaksid selle mõjud tunnetusele olema dramaatilised. Intelligentsust ja tunnetust mõjutab aga terve hulk muid faktoreid, kaasa arvatud geneetilised, ühiskondlikud ja keskkonnategurid, mille mõju võib olla suurem uimastipruukimise mõjudest, kirjutab Szalavitz. Hoolimata tõigast, et USA keskmine kanepikasutaja alustab tarvitamist 17. eluaastal ning ligi seitse protsenti keskkooli lõpuklasside õpilastest suitsetab kanepit igapäevaselt, on IQ-tasemed kõigis arenenud riikides viimastel aastatel drastiliselt kerkinud. Suuremas osas nendest riikidest on 1950. aastate ja tänapäeva vahelisel perioodil võimsalt kasvanud ka kanepipruukimise määrad.

Kanepitemp leiab, et isegi kui Meieri jt uurimus oleks igal juhul laiendatav üldisele elanikkonnale, s.t, kui ohtra kanepipruukimise alustamine teismeliseeas oleks põhjuslikus seoses vaimsete võimete pöördumatu mandumisega keskeas, oleks see argument uimastipoliitika reformimiseks ning uimastituru riiklikuks kontrollimiseks ja reguleerimiseks, mitte karistuspõhise keelupoliitika jätkamiseks või karmistamiseks, kuna keelurežiimi tingimustes on kanep lastele kergemini kättesaadav, selle kvaliteet ja kahjulike kõrvalainete sisaldus kontrollimatum ning mõjud ennustamatumad. Kanepitemp ei pea potentsiaalselt tervistkahjustavate ainete tarvitamise karistamist rahatrahvi ja/või vabadusekaotusega mõistlikuks ennetusmeetmeks, eriti mitte alaealiste puhul.

* * *

Vaata ka:

Advertisements