Kanepitembi tõlkelugu

Kohvikus 420 Cafe avanes hiljutisel reedel vaatepilt, mida paljud huvireisijad on hakanud Amsterdamiga seostama. Baarileti taga kaalus 34- aastane norralane Janne Svensson, kes ise nimetab end „kanepipagulaseks“, kanepi ja hašiši väikseid koguseid klientidele, kellest paljud olid kohale tulnud välisriikidest. Inimesed istusid vaikselt, suitsetasid ja rüüpasid kohvi, samal ajal kui muusikakeskusest hõljusid tuttavad helid Jimi Hendrixilt ning suure ekraaniga teleris mängivas loodusvideos hullasid hiiglaslikud sarvikraid.

Ehkki Hollandis on paljugi veetlevat, mis külalisi kohale meelitada võiks — kaasa arvatud sõbraliku ja sirgjoonelise loomuga rahvas, maailma tippklassi muuseumid, hurmav arhitektuur ja elegantsete kanalite võrgustik —, külastab ligi veerand igal aastal Amsterdami saabuvast neljast miljonist välisturistist sealseid kanepikohvikud ehk coffee-shop’e, kus sallitakse väikeste kanepikoguste müüki, vahendab New York Times.

Ent Amsterdami päevad pilviste puhkuste veetmise paigana võivad olla loetud. Peaminister Mark Rutte parempoolne koalitsioonivalitsus püüab läbi suruda seadust, mis piiraks oluliselt kanepikohvikute tegevust ning keelaks uimasti müümise Hollandi kodakondsuseta isikuile. Kui kohus meetmed heaks kiidab ja kohalikud ametnikud neid ei vastusta, algab uue korra esimene etapp tänavu esimesel mail.

„Usun, et järgmise aasta lõpuks ei ole Madalmaades enam uimastiturismi,“ teatas parlamendi liige ning hr Rutte Vabaduse ja Demokraatia Rahvaerakonna VDD pressiesindaja Ard van der Steur Haagis ajakirjanike küsimustele vastates. “Me oleme loonud uskumatu kuritegeliku tööstuse ja peame sellest nüüd lahti saama.“

Rangelt võttes ei ole kanepi ja hašiši (kanepitaimest eraldatud vaigu) müük seaduslik. Kuid pikka aega au sees olnud sallivuspoliitika — sisuliselt komplekt justiitsiministeeriumi poolseid juhiseid politseijõududele — tähendab, et tegevusloaga kanepikohvikute pidajaid ei võeta vastutusele, kuni nad äritsevad väikeste kogustega ega luba asutusse ei kangeid uimasteid ega alaealisi kliente. Samuti on igal täiskasvanud hollandlasel lubatud kasvatada omaks tarbeks kuni viit kanepitaime.

Mõnes mõttes paistab tolerants olevat olnud edukas: hoolimata kanepi kergest kättesaadavusest kalduvad hollandlased seda pruukima palju vähem kui ameeriklased või paljud Euroopa rahvad. Kui ameeriklastest kasutab ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroo andmeil kanepit umbes 14 protsenti, siis hollandlaste seas on tarvitajaid vaid 5 protsenti. Kenti ülikooli uimastipoliitika ekspert Alex Stevens väidab, et sallivuspoliitika on kahandanud keelustamisest johtuvaid kahjusid, eraldades raskete uimastite nagu heroiini turu kanepiturust ning tõrjudes kanepidiilerid tänavailt reguleeritud keskkonda.

Raske uskuda, ent seni kehtinud poliitika muutmise liikumapanevaks jõuks oli pelk parkimiskohtade puudus. Iga päev saabuvad uimastituristid mujalt Euroopast autodega riigi lõunaosas, täpselt Saksa ja Belgia piiride vahel asuvasse Maastrichti linna, et osta seal kanepit, ja see on kaasa toonud nörritavad liiklusummikud.

Oma šanssi hoomanud salakaupmehed on hakanud võõramaalastest juhtidele pakkuma võimalust osta kanepit koguni autost väljumata. Isegi kohalikud elanikud, kes kanepikohvikuid toetavad, ei ole rahul uimastite naasmisega tänavaile.

Hr Rutte valitsuse justiitsminister Ivo Opstelten on öelnud, et alates esimesest maist muutuvad kanepikohvikud kolmes lõunapoolses provintsis ainult liikmetele avatud klubideks, mille klientuur peab piirduma 2000 hollandlasega ühe klubi kohta. Klubidel on kohustus pidada liikmete üle arvestust ja kontrollida nende isikut tõendavaid dokumente. Seadust rikkunud kohvikupidajaid ähvardab kriminaalkaristus. Ülejäänud riigi kanepikohvikuid ootab sama saatus alates 2013. aasta jaanuarist.

Van der Steur ütles, et praeguse poliitika peamiseks probleemiks on asjaolu, et kanepitootmine on tekitanud ulatusliku musta turu. Keegi ei tea täpselt Hollandi kanepiekspordi mahtu, ent see arvatakse olevat suurem lillede iga-aastasest ekspordist, mille maht on 6,6 miljardit dollarit.

„Me oleme muutunud ülejäänud Euroopa uimastitega varustajateks,“ ütles ta. „Me ei tahtnud kunagi saada üheks maailma juhtivatest kanepieksportööridest.“

Lisaks pärineb peaaegu kogu kanepikohvikutes müüdav hašiš piiri tagant; seda tuuakse illegaalselt maale Afganistanist, Pakistanist, Liibanonist ja Marokost, mis van der Steuri osutusel parempoolset valitsust suisa marru ajab.

Ta kinnitas, et valitsus hakkab tulevikus kangeid kanepisorte kohtlema sarnaselt kangetele uimastitele nagu heroiin ja kokaiin, keelates nende müügi kanepikohvikuis. Kanepikasvatajad aretavad tänapäeval kanepisorte, mis on peaaegu kolm korda kangemad neist, mida müüdi vaid paar kümnendit tagasi, ütles hr van der Steur. „Toode ise on täielikult muutunud, poliitika aga mitte,“ rõhutas ta.

Teoreetiliselt piisab hr Rutte erakonnal koos nooremate partnerite kristlike demokraatide ning parlamenti kuuluvate toetajate, Geert Wildersi paremäärmusliku Vabaduseparteiga hääli, et seadusemuudatused läbi suruda: neile kuulub kokku 75 kohta parlamendi alamkoja 150 kohast.

Siiski pole muudatuste läbiminek kindel.

Seni pole kanepikohvikute pidajail õnnestunud kohtus välismaalastele müümise keeldu sürrata, kuid juba jõuab kohtu ette järjekordne hagi, mille algatas riigi 680 kanepikohvikut esindav kanepi jaemüüjate ühendus BCD. Hagi peaks arutusele tulema juba lähinädalail.

Samuti ei soovi parlament trotsida kohalike omavalitsuste ametnikke, kellest paljud kardavad, et seadusemuudatus toob tagasi uimastite tänavaäri ja sellega kaasneva kuritegevuse. Teised väidavad, et eelarvepuudujäägiga maadlev Holland ei saa turistide eemalepeletamist endale lubada.

Amsterdami linnapea Eberhard van der Laan taunib uut poliitikat ohutus- ja tervisekaalutlustel, ehkki toetab samas eesmärki kahandada leebete uimastite tarvitamise määrasid noorte hulgas, sedastas linnavalitsuse pressiesindaja Tahira Limon. Prl Limon ütles, et linnapea arutab valitsusega alternatiivseid lähenemisi.

Tema osutusel ei kujuta kanepikohvikud endast Amsterdamis tegelikult probleemi. „Uimastite kuritarvitamisega seotud probleemid on peaaegu alati seotud alkoholiga,“ nentis ta. „See puudutab hollandlasi sama palju kui välismaalaseid.“

56-aastane Michael Veling, 420 Cafe omanik ning kanepi jaemüüjate liidu pressiesindaja ütles, et kahtleb sügavalt, kas valitsus oma tahtmise saab. Palju tõenäolisemalt, osutas ta, lükatakse poliitikamuudatus kohtus tagasi või jäetakse selle rakendamine kohalike omavalitsuste otsustada.

Kui seadus aga siiski muutuma peaks, lubab mees, et mingit registrit ta koostama ei hakka. „Ma ei kavatse inimesi kodakondsuse alusel diskrimineerima hakata. Ma ei ole kunagi kedagi diskrimineerinud millegi muu kui käitumise alusel. Hakkan jälle müüma alkoholi“ — mille müümine on kanepikohvikutes keelatud olnud alates 1996. aastast — „ning leti alt kotikesi kanepiga,“ nagu ta tegi enne sallivuspoliitika kehtimahakkamist.

Ka hr Velingi klientide meel on skeptiline. Euroopasse rändama saabunud väljapeetud välimusega Ameerika kolledžitudengid Kenny ja Sean möönsid, et kanepi kättesaadavus oli külastuse üks põhjuseid.

„Me tahtsime tulla Amsterdami, kuna meie sõbrad ütlesid, et siin on äge,“ selgitas Sean tubakaga segatud kanepipläru pahvides.

Kenny nõustus. „Kui oled kanepisuitsetaja, pead enne surma Amsterdamis ära käima,“ ütles ta, lisades: „Kui kanepiseaduseid peaks muudetama, ootab seda paika ees hääbumine. Me teame. Oleme ju majandustudengid.“

* * *

Vaata ka:

Advertisements