Pealinn, 11.12.2011

Alasti Kaarel istus läbinüsitud veenide ja torgitud kaelaga diivanil vereloigus. Kõrval lebas kipsinuga, millega ta oli proovinud enesetappu teha. Sellist pilti nägid vanemad, kelle poeg oli tarvitanud «süütut» mõnuainet kanepit – ainet, mis võib hävitada nii mõnegi noore elu. Paanikahood, meelepetted, talumatu hirm ja keskendumisraskused – piisab noorel vaid korra narkootikume proovida, kui ta ei pruugi tekkinud vaimsetest häiretest elu aeg lahti saada.

Väikelinnas elav 17-aastane Kaarel (õige nimi toimetusele teada) oli veetnud aastaid üksipäini arvuti taga istudes. Armastav ema lubas poisil pea kõike, isa aga rahmas päev otsa tööd teha. Arvutile pakkusid vaheldust peod, kus Kaarel proovis vanemate äraolekul ka uimasteid. Tihti leidsid Kaarli noorem vend või tema ema tuba kraamides kanepipiibu või paberinutsakuid kahtlase lehepuruga. Vanemad vaid noomisid poissi, kuid midagi tõsisemat ette ei võtnud. Tähelepanuta jäänud poiss muutus järjest eraklikumaks ning veetis arvutis mõnikord ühtejärge kolm ööpäeva, kuni väsimusest kokku kukkus. Ta jäi järjest kõhetumaks, ning riietus aina süngemalt.

Vahetult enne ülemöödunud jõule tabas koju tulnud vanemaid šokk: alasti Kaarel istus läbinüsitud veenide ja torgitud kaelaga diivanil vereloigus. Läheduses lebas kipsinuga, millega ta oli proovinud enesetappu teha.

Kuulis peas tapmishääli

Kohale kutsutud kiirabi tuvastas, et Kaarel oli tarbinud ka tugevaid rahusteid. Oleksid vanemad veidi hiljem koju jõudnud, oleks poiss juba surnud, seekord õnnestus arstidel noormees päästa.

Pärast elule turgutamist sattus Kaarel psühhoneuroloogia kliinikusse, diagnoosiks kanepist tingitud psühhoos. Helgematel hetkedel tunnistas poiss, et kuulis oma peas hääli, kes järjest nõudlikumalt käskisid tal ennast tappa. Haiglas tuli ette, et Kaarel peksis vihahoos seinu. Ise oli ta sel ajal justkui unes, millest siis jahmatuse ja piinlikkusega ärkas.

Alles nüüd tulid vanematele meelde ohtu väljendavad üksikasjad. Internetileheküljed, kus Kaarel oli käinud, olid muutunud järjest süngemaks ja kahtlasemaks. Võikad olid ka poisi joonistused, mis kujutasid verd või justkui mõnest õudusfilmis pärit piidlevaid silmi. Peagi kodusele ravile lastud poiss joonistas neid silmi ohtralt ka seintele. Kaarlit vaevas unepuudus, sest need silmad olevat teda pidevalt jälginud.

Paar aastat hiljem on Kaarel kosunud ning õpib kutsekoolis eriala, mis talle meeldib. Tal näib minevat hästi, kuid seda vaid ravimite hinnaga, mida ta elu lõpuni iga päev võtma peab. Kaarlile on määratud ka invaliidsuspension, mille tõttu ei saa ta näiteks kunagi autojuhiluba.

Paanikahäire ja psühhoos

Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinbergi sõnul on nende patsientidel täheldatavad kõik tagajärjed, mis narkootikumidega seoses võimalikud. «Iga inimese aju on sünnipäraselt erinev,» selgitas Kleinberg. «Leidub inimesi, kes saavad narkootikume tarbides paanikahoo ja hiljem kujuneb neil välja paanikahäire. Mõni inimene muutub aga depressiivseks ja peab seda depressiooni eluaeg ravima. Elu lõpuni võib jääda ka käitumishäire.»

Kleinbergi sõnul võivad mõned noored muutuda psühhootiliseks. «Mõnel neist jääb see häire püsivaks,» märkis arst. «Psühhootiline seisund tähendab, et inimesel on meelepetted, ta näeb tihti hirmutava sisuga nägemusi. Sellises seisus inimene võib minna teistele kallale, sest talle tundub, et teda ründavad mingid monstrumid või tulnukad. Võib tekkida ka tugev hirm, mis paneb inimese põgenema näiteks läbi kõrgema korruse akna. Ka need situatsioonid, kus noored narkootikume tarbivad, on väga hoogsad. Näiteks võetakse ette arutu autoga kihutamine. Meil ravil olevatel noortel on paljudel kaasnevad traumad, näiteks võib inimene olla eluaeg liikumisvõimetu, sest ta on murdnud narkojoobes olles selgroolüli.»

Vaikne hääbumine

Kleinbergi sõnul võib esineda ka juhtumeid, kus aju on nii kahjustatud, et inimene saabki elu aeg invaliidsuspensioni. «Narkootikumide regulaarsel tarvitamisel ei pruugi tulla hetkega esile mõnda ägedat häiret, vaid kujuneb välja inimese vaikne hääbumine,» selgitas Kleinberg. «Kõigepealt on häiritud keskendumine ja mälu, noor ei saa enam õppida. Nii ei jõua inimene elus edasi. Lisanduvad veel unehäired, pidev pahurus ja ärritumine eri asjade peale. Seepärast ongi raudne reegel, et narkootikume ei tohi tarbida, sest me ei tea, mis meiega võib juhtuda. Narkootikumide tarbimine on vene ruleti mängimine. On noori, kes esimesel narkootikumide tarbimisel saavad üledoosi ja surevad sinnasamasse hingamisseiskuse või oksendamise tõttu.»

Kleinbergi sõnul on ta aastaid ravinud ka kanepit tarvitanud täiskasvanud mehi, ja kõik nad tunnistavad oma mäluhäireid ja keskendumisraskusi.

Joovastavate ainete sõltuvusest tekkinud hädad on vanemad kui narkootikumide laiem levik. «Vanasti jõid eestlased väga palju viina ja teevad seda veel praegugi,» tõdes Kleinberg. «Praegu leidub meil väga palju mehi, kes on oma tervise juba noorusest saadik viinaga ära rikkunud. Neile on vormistatud puue, sest neil on kujunenud orgaaniline psüühikahäire, s.t nad on kergesti ärrituvad ja satuvad tihti kaklustesse. Psüühikahäire kombineerituna kehaliste traumadega tähendab, et meil on ülalpeetavaid mehi väga palju.»

Ravi jääb hiljaks

Tavaliselt on kliinikusse sattunud noortel läbi elatud esimene või teine tarvitamisepisood. «Igal juhul on mõttekas noort ravida, see kindlustab parema elukvaliteedi,» rõhutas Kleinberg. «Noorukil tuleb endale aru anda, et kui ta jätkab, siis ta hävitab oma ajurakke ehk oma võimet mõelda, aru saada, mäletada ja normaalselt tunda ning reageerida. Nooruk hävitab ühte väga peent süsteemi – iseennast. Ei maksa loota, et inimene narkootikumidest kahjustusteta pääseb.»

Kleinbergi sõnul tarvitavad noorukid narkootikume ka sellepärast, et neil on pereprobleemid või ravimata endine psüühikahäire. «Suur osa meie patsientidest on aktiivsuse- ja tähelepanuhäirega,» lausus Kleinberg. «Kui neid oleks õigel ajal ravitud, poleks sinna otsa ladestunud käitumishäire ja narkootikumide tarvitamine. Selline kombinatsioon on ikka väga saatuslik, paljud satuvad lõpuks vanglasse.»

Enamik narkootikume tervitavaid noori Kleinbergi kinnitusel õigel ajal ravi ei saa. «Mina ei tahaks üldse ravida nende sõltuvushäireid, vaid tarvitamisele eelnenud probleeme,» rääkis Kleinberg. «Kui pere on liimist lahti, tuleks tagada pereteraapia ja nõustamine. Pisikest inimest tuleb aidata siis, kui ta on agressiivseks kasvamas, ideaalis enne kooli. Kooli keskastmes ja puberteedieas on juba raske lapsi aidata, sest siis on nad juba palju probleemsemad. Enne kooli peaks peret nii palju toetama, et vanemad ei kakleks omavahel ega hakkaks lahutama.»

Naiivsed vanemad

Õnneks on vanemate oskused probleeme tähele panna kasvanud.

«Niipea, kui jälle meedias midagi narkootikume tarbivatest noortest räägitakse, haarab neid uus paanikalaine. Samas on naiivsus selle suhtes, mida noored teevad ja tarbivad, ikka jätkuvalt kõrge,» tõdes Kleinberg. «Muidugi ei tasu kohe alkomeetrit osta ja õhtul oma last ukse peale kontrollima tormata. Selle asemel peaks olema tavapärane vanemlik huvi, et millega laps tegeleb, kus käib, mitu tundi ja mida arvutis teeb jne. See pole mingisugune inimvabaduse piiramine ega ahistamine, see on tavaline lapse kasvatamine.»

Vanemal tasuks kahtlustada, et tema laps tarvitab narkootikume, kui too on väsinud, kui tal on kahtlased koolist või kodust puudumised, kui tal kaob taskuraha ja tekivad võlad, esinevad uneprobleemid ning õppeedukus langeb. «Igas peres võib juhtuda seda, et mingil metsikul perioodil otsustab laps eksperimenteerida narkootikumidega,» rääkis psühhiaater, «iga noor võib libastuda ja siis pole kasu, kui vanem haletseb või materdab ennast.»

Kanep sillutab Kleinbergi sõnul teed ka kangemate narkootikumideni. Samuti taunib ta inimesi, kes soovivad kanepit legaliseerida. «Kanepiülistaja peaks vabatahtlikult aitama lapsi, kes on kanepijoobes inimese auto alla jäänud,» mainis ta.

131 narkojoobes autojuhti

  • Narkootikume tarvitavad noored satuvad lastehaigla psühhiaatriakliinikusse enamasti alates 11-12 eluaastast. Kõige rohkem on 13-16-aastaseid.
  • Kokku on narkoprobleemi kahtlustega Mustamäel ravil 120 noort aastas. Teine sama suur või isegi suurem seltskond on alkoholimürgistusega noori, kes haiglasse tuuakse. Psüühilised häired jäävad vähemalt ühele neljandikule neist.
  • Regionaalhaiglasse satub psühhoosiga aastas 200 alla 30-aastast patsienti. «Julgelt pooled neist on vähemalt korra elus kanepit suitsetanud,» rääkis kliinikujuhataja Kaire Aadamsoo. «Enamikule neist jääb mõni vaimne häire eluks ajaks.»
  • Juba paadunud narkomaanide jaoks on Wismari haigla. Seal on alates suvest ravil olnud 15 18-26-aastast narkomaani.
  • Eestis on tänavu 131 korral politsei tabanud narkojoobes autojuhi, sealhulgas 110 kuritegu registreeriti Tallinnas. Narkojoove kvalifitseerub kuriteona ning on kriminaalkorras karistatav. Tänapäeval on kõikides patrullautodes narkojoobe tuvastamiseks kiirtestid.

Holland keelab kanepimüügi

Hollandis ja Portugalis, kus kanepi tarvitamine oli legaliseeritud, pidi legaalne narkomaania idee järgi levima piirini, kus tekiks loomulik vastureaktsioon ehk piisav hulk narkomaanidest inimvaresid tekitaks teistes tülgastuse mõnuainete suhtes. Nüüd on aga need riigid silmitsi oma otsuste tagajärgedega – sõltuvuse kasv, narkodiilerite arvu tõus ja narkoturistid, kes ei hooli eriti riigist, kus nad parasjagu asuvad. Nn kohvipoodidesse on müügile tulnud järjest kangemad ehk suurema mõnuaine THC sisaldusega kanepitaimed. Seetõttu keelab Hollandi valitsus tulevast aastast kange kanepi müügi ning hakkab kanget kanepit kohtlema sama tõsiselt kui narkootikume nagu ecstasy ja kokaiin.

Ka Wismari haigla psühhiaater Jaanus Mumma on kinnitanud, et narkootikumide, sh kanepi legaliseerimine vaid suurendaks narkomaanide arvu. «Kui praegu on tervelt kolmandik õpilastest proovinud narkootikume, siis legaliseerimise tagajärjel see arv kindlasti suureneb,» tõdes ta.

* * *

Kanepitembi kommentaar: tegemist on küll propagandamaigulise looga, kuid omad tõeterad on selles siiski sees. Sõltuvus on suur probleem ja seda on väga raske ravida, seetõttu tuleb esile tõsta dr. Anne Kleinbergi sõnu: «Mina ei tahaks üldse ravida nende sõltuvushäireid, vaid tarvitamisele eelnenud probleeme.» Kui lapsevanem jätab lapse mõttemaailma tähelepanuta, siis on probleemid kerged tekkima, uimasiprobleem on ainult üks paljudest võimalikest probleemidest.

Küll aga tuleb kriitiliselt üle vaadata Hollandi ja Portugali kohta õhku visatud väited. Kummaski riigis pole uimastid legaliseeritud, küll aga dekriminaliseeritud. On tõsi, et oma uimastipoliitika tõttu on Hollandis probleeme narkoturistidega ja seda püütakse lahendada turistidele mõnuainete müügi keeluga, samuti tahetakse kanepi kangusele ülempiiri kehtestada, kuid näiteks sõltlaste arvu kasvu kohta andmed puuduvad. Portugaliga on aga kuulda valdavalt positiivseid suundumusi. Artiklis esitatud väiteid ei toteta ka Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania seirekeskuse hiljutine raport.

* * *

Vaata ka:

Advertisements