ERR, 09.12.2011

Teismelised, kes suitsetavad ja tarbivad alkoholi, avavad nn värava teistele sõltuvusainetele, nagu näiteks kanep ja kokaiin. Seda seost märgati juba 70-ndatel, kuid siis seletati fenomeni keskkondlike faktoritega, nagu kaaslaste surve ja sõltuvusainete kättesaadavus. Kuid nüüd väidavad USA teadlased, et tegu võib olla hoopis füüsikaliste muutustega ajus.

Dr Amir Levine ja tema kolleegid Columbia ülikoolist ja New Yorgi riiklikust psühhiaatria instituudist avastasid katsetes hiirtega, et nikotiin nn valmistab aju ette kokaiinisõltuvuseks.

Uurides striaatumi ehk juttkeha (aju piirkond, mis on seotud tasustustunde, naudingu ja sõltuvusega) selgus, et isegi ainult seitsmepäevane kokkupuude nikotiiniga aktiveerib teatud närvirakke lisama atsetüülgrupi molekule sõltuvusega seotud geenile FosB. See viib aga histoonide – proteiinide, mille ümber DNA on keerdunud – hüperatsetüleerimiseni. Viimane toob kaasa geeni füüsikalised muutused (nn avamise), mistõttu toimub FosB mõju avaldumine kokaiini sattumisel organismi tunduvalt suuremal määral.

Inimeste kokaiinisõltuvust uurides ilmnes, et suurema tõenäosusega on inimene enne narkootikumideni jõudmist suitsetaja. Selgus, et nikotiinisõltlastel on kokaiinist sõltuvusse jäämise tõenäosus umbes 20%, samal ajal kui kokaiiniga alustanutel on see risk tunduvalt väiksem – 6%.

Teadlased rõhutavad, et kuigi vaatluse all olnud inimeste hulk oli väike, toetavad uurimistulemused hiirte peal nähtud molekulaarse mehhanismi kehtivust ka inimestel.

Uurimus tõi kaasa mitmeid edasisi küsimusi. Näiteks, kas ka alkohol omab sarnast efekti? Kas nikotiin valmistab aju ette ka teisteks narkootikumideks, näiteks heroiin? Kas saadud teadmisi oleks võimalik ära kasutada raviotstarbel? Nendele küsimustele vastamiseks on vaja aga edasisi uuringuid.

* * *

Vaata ka:

Advertisements