ERR, 09.11.2011

Narkoennetustöö meie koolides ja tugevdatud kontroll on esialgseid positiivseid tulemusi andnud, kuid samas narkomaaniast endiselt väga rääkida ei taheta. Koolide töötajad aga tunnistavad, et on üha salakavalamaid vorme võtva narkomaania ees abitud.

Tallinnas rahvusraamatukogus räägiti täna narkoennetustööst Eesti koolides. Narkomaania koolides on väga tundlik teema, millest ei soovi rääkida ei koolitöötajad ega lapsevanemad. Probleemi ulatusest on nõus rääkima vaid need, kes on väga julged, või need, kelle koolis on olukord kontrolli all, vahendasid ERRi raadiouudised.

Tervise Arengu Instituudi uuringust koolides tehtava narkoennetuse kohta selgub, et ehkki asjaga tegeletakse, on erinevused linna ja maa ning suurte ja väikeste koolide vahel endiselt suured.

“Probleem on ka selles, et näiteks mõnes väiksemas koolis ei ole inimeseõpetuse aineõpetajat eraldi olemaski, mõne teise aine õpetaja, näiteks geograafia- või psühholoogiaõpetaja annab seda ainet. Sellest tulenevalt võime ka saada aru, et tal on mitu ainet anda ja mitmetel koolitustel käia, et aeg, mis selle aine materjali paremaks andmiseks ja ettevalmistamiseks on, on väiksem,” rääkis Eesti uimastiseirekeskuse teadur Katri Abel-Ollo.

Ta kinnitas, et probleemist rääkimisest on kasu. “Kindlasti on sellest kasu. Seda on ka maailmakirjanduse metaanalüüsidest välja võetud, et kõige efektiivsem uimastiennetus ongi korrektse ja adekvaatse teabe esitamine, pluss sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamine koolides.”

Sotsiaalpedagoog Antonina Minakova Tallinna 53. keskkoolist tõdes, et koolid tunnevad end narkomaania leviku ees abituna.

“Oleme abitud. Lapsed teavad meist hoopis rohkem,” rääkis ta ning tõi näiteks hiljutise juhuse, kui tüdrukutelt võeti ära põsktubakat, mida liigitatakse kerge narkootikumi alla. “Selle olid nad saanud poistelt, kes omakorda olid selle tellinud Rootsi vahet sõitvalt laevalt. Tüdrukute silmad olid udused ja käitumine ebaadekvaatne, sest põsktubaka närimine võrdub nelja sigareti järjestikuse suitsetamisega ja võib vaid ette kujutada, mida see teeb noore inimese tervisele.”

Uimastiennetus koolis on meeskonnatöö, mis vaid sellisena annabki tulemusi.

“Hakkad tähele panema, et nad millegagi tegelevad ja väga paljud õpilased jäävad puuduma. Kuna me pöörame puudumistele väga suurt tähelepanu, siis tänu puudumistele tulevadki välja need õpilased, kes tegelevad. Väljalangemisi on selle tõttu olnud, aga aastast-aastasse on asi paremuse poole läinud,” rääkis Kopli ametikooli sotsiaalpedagoog Tiiu Kaarjärv.

* * *

Vaata ka:

Advertisements