Narkokuriteod

Imre Kaas, 19.07.2011

Kui statistikaameti andmete järgi on narkokuritegudes süüdimõistetute arv kümne aastaga mitmekordistunud, siis kas see näitab narkopolitsei head tööd või hoopis ülekriminaliseeritust?

Põhja Prefektuuri austet narkopolitsei juht Kaido Kõplas maalis sel nädalal Delfis üsna koleda pildi sellest, mida võimud narkokurjategijatega teevad. Reaalne vangistus, vara konfiskeerimine – ühesõnaga – märk külge kogu eluks.

Vaatasin pärast selle artikli ja kommentaaride lugemist narkokuritegude ametlikku statistikat. Täpsemalt siis seda numbrit, mis väljendab vanglakaristuste määramist narkokuritegude eest. Ja olin pehmelt öeldes üllatunud.

Kui 1995. aastal mõisteti narkokuriteo eest vangi ÜKS inimene, siis kümme aastat tagasi oli neid 90. Möödunud aastal mõisteti aga narkokuriteos süüdi 492 inimest! Seega on narkokuritegude arv pea et ainsa kuriteoliigina jõudsalt ja pidevalt kasvanud. Milles on asi? Kas tõesti vaid narkopolitsei heas töös?

Kardan, et põhjused peituvad sügavamal. Eesti narkopoliitika on minu hinnangul tugevalt ülekriminaliseeritud. Kas narkootikumide tarvitaja on koheselt kriminaalkurjategija või pigem haige, kes vajaks professionaalset abi? Kas marihuaanasuitsetaja on suurem pätt ja kaabakas kui vanalinnas rahulikke linnakodanikke rööviv mölakas?

Olles ise igasuguste meelemürkide vastane, leian et Eesti narkopoliitika tasuks siiski ülevaatamist. Mõne kanepitaime omamine ei saa kohe kuidagi olla sama ühiskonnaohtlik kui kellegi purjuspäi surnukssõitmine.

Hea Kaido Kõplas, oleme Sinuga narkopoliitika teemadel teinud kümneid intervjuusid ning ma pole kunagi kahelnud Sinu kogemustes. Su tööga seotud isiklikud kokkupuuted maalivad ühiskonnast üsna võika pildi.

Jah, olen näinud piisavalt palju neid kurjakaid, kes oma karistust väärivad. Narkoäri ajamine näib olevat piisavalt kasumlik ettevõtmine, et sinna alla matta tuhandeid eurosid. Teisalt oleme kohtuasju kajastades näinud neidki noori inimesi, kelle elu on ära rikkunud pelgalt üks looduses kasvanud taim. Narkokurjategijal ja narkokurjategijal on ju vahe!

Kas siis tõesti saab inimesi mõistusele kutsuda vaid piitsa abil?

Nelli Kalikova hinnangul on kanep Eestis sama kättesaadav nagu jäätis. Kas kujutate siis ette selle illegaalse turu suurust? Eelmisel aastal süüdi mõistetud 492 inimest on selles kontekstis veel väike arv!

Olen veendunud, et õnnestunud narkopoliitika ei tähenda vaid süüdi mõistetud kurjategijate arvu. See tähendab arukat ja läbimõeldud kava, millest võidab kogu ühiskond. Täna toodame me vaid kurjategijaid, mitte ei paranda inimeste sotsiaalset käitumist.

Muide, statistika kohaselt pannakse kolmandik kuritegudest toime alkoholijoobes. Tänases Eestis keeluseadust sisse viia oleks aga mõeldamatu – õigust alkoholile peetakse inimõiguseks. Kas see pole mitte hirmutav?

Kui minult küsitakse, kas Eesti peaks minema teatud narkoainete dekriminaliseerimise teed, saan sellele vastata vaid “jah”. Millises vormis täpsemalt, see vajab muidugi teaduslikku analüüsi ning teiste riikide kogemustest õppimist.

Statistikat vaadake ise lähemalt: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=JS154&lang=2

* * *

Vaata ka:

Advertisements