kanep

Maaleht, 22.10.2010

“Koristamisega pole probleemi – agarad linnakodanikud on selle meie eest ära teinud,” muigab Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaama juhataja Toomas Tõrra mõrult.

Ka taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna teadurid Merrit Noormets ning Ruth Lauk on kanepi katsepõllu tänavusest populaarsusest üllatunud.

Kanep on samal kohal kasvanud juba kolmel aastal, ja kuigi katsepõldu Tartu linna serva Lõunakeskuse taha rajades mõeldi küll kutsumata külaliste võimalusele, neid eelmistel aastatel siiski ei käinud.

Tehniline kiu- ja õlikanep kasvab seal kokku 440 ruutmeetril. Põllumajandusministeeriumi rahastatud projekti järgi kasvatatakse kanepit kui suure biomassiga energiakultuuri, millest saaks toota biogaasi või tahkekütust.

Kanepi kõrval on maisi ja päevalille katsepõllud ning kõigi kolme kultuuri puhul uuritakse ka mineraalväetiste, sõnniku, läga ja reoveesettega väetamise mõju.

Tartu veevärgi reoveesete on kiukanepi mühama pannud, nii et taimed on inimestel kõvasti üle pea.

Vargad hindavad õlikanepit

Varaste seas on populaarsem siiski madalama kasvuga õlikanep.

“Huvitav, et õlikanepilt on õisikud koos seemnetega põllult valdavalt ära koristatud,” imestab Merrit Noormets. “Kiukanepit on ka kõvasti tallatud ja ära on lõigatud rohkem kui ainult taimede tipud. Kui seda üritataksegi miskitmoodi suitsetada, siis kannabinooli neis sortides ei ole.”

Kanepi õiekobara piirkonnas paiknevad näärmekarvad. Nendes tekib kanepivaiku, mille tähtsaimad toimeained on narkootilise toimega kannabinool ja tetrahüdrokannabinool. Eestis kasvatada lubatud kiu- ja õlikanepi sordid narkootilisi aineid aga ei sisalda.

Põllumajandusamet määrab igal aastal kanepi kannabinoolisisalduse ja seda on tehtud ka maaülikooli katsepõllul kasvava kanepiga. Valvsad linnakodanikud olid aga maaülikooli kanepipõllust ka politseile teatanud.

“Politsei tundis ärksat huvi, kas maaülikool tegeleb katsetegevusega või püütakse maisi ja päevalilledega varjata kanepikasvatust,” räägib Tõrra.

Politsei käis kohapeal kanepitaimi uurimas, lisaks päriti ka teaduritelt aru kasvatamise eesmärgi kohta. Kuna maaülikool kasvatab kanepit seaduslikult, siis lahenes kõik rahulikult.

Uut põldu ei avalikustata

Merrit Noormets tunnistab, et nad tahtsid kanepist analüüse teha ja vaadata, kui suur on õli väljatulek õlikanepist ja ka lihtsamat keemilist koostist määrata. See jääb nüüd tänavu ära.

Kanep on üheaastane taim, mida tuleb igal kevadel uuesti külvata.

“Kui sel aastal kanep ära sõtkuti ja minema tassiti, siis pole järgmisel aastal sama tulemusega mõtet riskida,” ütleb Toomas Tõrra ja kinnitab, et tuleval aastal külvatakse kanepiseeme uude kohta. Katsepõllu asukoha jätab ta aga saladuseks.

“Neil, kes tahavad süsinikdioksiidiga oma kopse kahjustada või vingumürgitust saada, läheb siis rohkem aega põllu väljapeilimisega,” naerab Merrit Noormets.


Kanepitembi toimetus ei välista, et varastatud kanepit proovitakse kergeusklikele maha müüa.

Advertisements