Kanepitembi tõlkelugu

Kanepitemp leiab, et võidupüha ja jaanipäeva eel on igati sobilik aeg lugejatele meelde tuletada alkoholi tarvitamisega kaasnevaid ohtusid ning juhtida samas tähelepanu kanepi suhtelisele ohutusele. Kindlasti ei kutsu me üles illegaalseid uimasteid tarvitama — soovime vaid järgmiste andmete valguses hoogustada arutelu küsimuses, kas rahva tervist kaitsma määratud uimastiseaduseid tuleks kaasajastada nii, et need peegeldaksid narkootikumidega seostuvaid tegelikke ohte.

Suurem osa andmeid käib Ameerika Ühendriikide kohta, ent statistilised suurusjärgud on võrreldavad üle maailma. Algne ingliskeelne tekst ilmus Denveri mittetulundusühingu SAFER (Safer Alternative For Enjoyable Recreation — ohutum valik lõõgastumiseks) veebilehel. Tänaseks on Colorado osariigis meditsiiniline kanep legaalne ja Denveri linnas kehtib ametlikult kanepikuritegudele vähima võimaliku jõustamise poliitika, mis pole seni hoogustanud ei kanepikasutust ega sellega kaasnevaid probleeme.

Head lugemist!

1. Kanep tekitab alkoholist märksa vähem sõltuvust

Levinud uimastite võrdlus
Sõltuvus: aine kasutamisest loobumise raskusaste, tagasilanguse määr, lõplikku sõltuvusse jäävate kasutajate protsent, kasutajate eneste poolt antud hinnang oma vajadusele aine järele, ning määr, mil ainet kasutatakse hoolimata tõenditest selle kahjulikkuse kohta.

Võõrutus: tüüpiliste võõrutusnähtude olemasolu ja tõsidus.

Tolerants: aine kogus, mida on vaja üha kasvava iha rahuldamiseks, ning püsiva vajaduse tase, milleni kasutaja viimaks jõuab.

Sarrustus: kui suurel määral sunnib aine katsetes loomade ja inimestega kasutajaid ennast ikka ja jälle tarvitama ning seejuures eelistama muudele ainetele.

Joove: ehkki seda ei arvestata enamasti sõltuvuse määra näitajana, seostatakse joobe tugevuse taset sõltuvusega ning aine põhjustatud võimalike isiklike ja ühiskondlike kahjude kasvuga.

Allikas: dr Jack E. Henningfieldi aruanne USA riiklikule uimastite kuritarvitamise instituudile NIDA, vahendanud Philips J. Hilts ajalehele New York Times, august 1994: “Kas nikotiin tekitab sõltuvust? Sõltub sellest, kelle kriteeriumeid rakendada”.

2. Kummagi aine põhjustatud surmajuhtumitest — igal aastal sureb sadu inimesi alkoholi üledoosi, ent samas pole kogu ajaloo vältel teateid ühestki kanepi üledoosist põhjustatud surmast. Alkoholi pruukimine on USA-s igal aastal kümnete tuhandete surmade otseseks põhjuseks.

Aastal 2001 oli USA-s 331 alkoholi üledoosist tingitud surmajuhtumit ja null kanepi üledoosi-surma.

Allikas: USA haiguste kontrolli keskus CDC.

Ühendriikides on alkoholi liigtarvitamine sageduselt kolmas ennetatav surma põhjus ning seda on seostatud mitmesuguste tõsiste terviseriketega nagu maksatsirroos, mitmesugused vähiliigid, juhutraumad ja vägivallaintsidendid.

Aastal 2003 teatas USA haiguste kontrolli keskus CDC 20 687st alkoholi poolt põhjustatud surmajuhtumist (arvestusest jäeti välja õnnetusjuhtumid ja joobeseisundis tapmised).

Allikas: USA haiguste kontrolli keskus CDC

CDC-l puuduvad andmed kanepi põhjustatud surmadest. (Tegelikult võidakse kaks kuni viis juhtumit aastas kirjutada kanepi arvele, kuid siin viidatud artikkel kirjeldab, mismoodi on taolised surmajuhtumid põhjendatavad hoopis muude teguritega, kuid aetakse kanepi süüks andmete kogumise iseärasuste tõttu.)

3. Alkohol on üks mürgisemaid uimasteid üldse. Soovitud mõjude saavutamiseks vajalikust kogusest vaid kümme korda suurem doos võib kaasa tuua surma. Kanep on üks kõige vähem toksilistest uimastitest, kui mitte üldse kõige vähem toksiline; selle surmatoov annus on tuhandeid kordi suurem kogusest, mis tuleb manustada soovitud mõjude avaldumiseks. Ning jutt “tuhandetest kordadest” on tegelikult puhtteoreetiline, kuna ühtegi kanepi üledoosi juhtumit pole kunagi dokumenteeritud.

Kõige mürgisemate meelelahutuslike uimastite nagu GHB (gamma-hüdroksünutüraadi ehk “korgijoogi”) ja heroiini surmav annus on vähem kui kümme korda väiksem tüüpilisest lävedoosist. Kõige suurem hulk aineid jääb vahemikku, kus surmav doos on läveannusest 10–20 korda suurem; nende hulka kuuluvad kokaiin, MDMA (metüleen-dioksümetamfetamiin e ecstasy) ja alkohol. Vähem toksilisse aineterühma, mille surmav doos on lävedoosist 20–80 korda suurem, kuuluvad nt Rohypnol (flunitrasepaam) ja meskaliin (peyote-kaktus). Füsioloogiliselt kõige vähem mürgiste ainete ehk nende hulka, mis nõuavad surma põhjustamiseks lävedoosist sada kuni tuhat korda suuremaid koguseid, kuuluvad psilotsübiiniseened ja kanep söödud kujul. Üllitatud ingliskeelses kirjanduses ei kohta me kanepi suitsetamisest tingitud dokumenteeritud surmajuhtumeid, seega on tegelik surmav doos teadmata. Eeldatavasti on kanepi suitsetamine riskantsem kui selle söömine, ent ikkagi ohutum kui alkoholist purju jäämine.

Hoolimata ohtudest tervisele ja lõivust ühiskonnale on teadvust mõjutavaid kemikaale pruugitud sajandeid peaaegu kõigis kultuurides. Seega oleks ebarealistlik eeldada, et järsku saab teha lõpu igasuguste meelelahutuslike uimastite kasutamisele. Taoliste ainete mõjudega omal käel hakkama saada on äärmiselt keeruline, ent kaasaegsed lääne ühiskonnad on üldiselt mõnede vähem kahjulike meelelahutuslike uimastite reguleerimiseks välja töötanud positiivsed, ühiskondlikult sanktsioneeritud rituaalid.

Allikad: The American Scientist, The Magazine of Sigma Xi, Scientific Research Society

4. Kanepi pikaajaline kasutus on vähem kahjulik kui pikaajaline alkoholijoomine

Tõendid selle kohta, nagu põhjustaks pikaajaline kanepitarvitamine kognitiivseid kahjustusi või nagu eksisteeriks selge põhjuslik seos kanepi ja selle psühhosotsiaalsete assotsiatsioonide vahel, peaaegu puuduvad.

Kanepisuitsetajaid ohustavad mõned füüsilised riskid, eriti hingamisteede võimalikud kahjustused. Üldiselt võib kanepi võrdluses muude peamiselt meelelahutuslikul otstarbel pruugitavate uimastitega lahterdada suhteliselt ohutuks.

Allikas: Iversen, Leslie. Current Opinion in Pharmacology. 5. köide, 1. number, veebruar 2005, lk 69–72. “Long-term effects of exposure to cannabis.” (“Kanepi pikaajalise pruukimise tagajärjed”). Oxfordi ülikooli farmakoloogiateaduskond.

5. Ühendkuningriigi teaduse ja tehnika parlamentaarne komitee peab alkoholi kanepist väga palju kahjulikumaks

Eesmärgiga viia riigi uimastiklassifikatsioon mingisugusele loogilisele alusele, laskis too komitee (Science and Technology Select Committee) hinnata 20 seaduslikku ja ebaseaduslikku uimaainet. Selle uurimuse alusel esitati valitsusele soovitusi, muu hulgas soovitati alkohol hõlmata kõige kahjulikumate uimastite rühma. Kanepit peeti märkimisväärselt vähem kahjulikuks. Nagu näha allpool toodud graafikus, korrigeeris Ühendkuningriik seejärel klassifikatsiooni ja lahterdas kanepi illegaalsete ainete rühma C (rühmas A on kõige kahjulikumad ained). [Kanepitembi märkus: tänaseks on kanep Ühendkuningriigis normaliseerimispoliitika edust hoolimata taas B-klassi uimastiks liigitatud.]

Veel hiljuti kehtis Ühendkuningriigis selline uimastite liigitus

6. Ainult kanepiga piirduvate suitsetajate juures pole iial dokumenteeritud ühtegi kopsuvähi juhtumit. Viimatised sellealased uurimused on näidanud, et kanepit ei saa seostada ühtegi tüüpi vähiga. Sama ei saa öelda alkoholi kohta, mis, nagu nähtub, toob kaasa mitmesuguseid pikaajalisi halbu mõjusid tervisele, põhjustades muuhulgas vähki ja maksatsirroosi.

Huvitav on ära märkida graafikus ilmnev erinevus tegurite vahel, mida rahvas tavaliselt alkoholi ja kanepiga seostatavatest kahjudest kõige ohtlikumaks peab. Ehkki ükski ainult kanepi suitsetaja pole kunagi kopsuvähki haigestunud, sureb igal aastal tuhandeid inimesi maksakahjustustesse, mis selgelt ja otse alkoholiga seostuvad (kui täpne olla, siis 2003. aastal oli 12 360 juhtumit). [Vt Alcohol Use (Data for the U.S.). Pange tähele, et “alkoholist põhjustatud maksahaigus” on “alkoholi põhjustatud surmadest, v.a õnnetusjuhtumid ja tapmised” erinev kategooria. Seega võiks teises punktis esitatud 20 687 (“alkoholitarbimisest tingitud surmad”) asemel vabalt olla 33 047.]

Uurimus ei leidnud seost kanepi ja vähi vahel

Marc Kaufman, Washington Post, reede, 26. mai, 2006, lk A03.

Seni kõige mastaapsem omalaadne uurimus on jõudnud ootamatule järeldusele, et kanepi suitsetamine, isegi kui see on ohter ja regulaarne, ei põhjusta kopsuvähki.

30 aastat kanepit uurinud California Los Angelese ülikooli pulmonoloog Donald Tashkini hinnangul ei olnud värsked tulemused ootuspärased.

“Meie hüpoteesi kohaselt pidi kanepikasutuse ja kopsuvähi vahel ilmnema positiivne seos, ning me eeldasime, et mida ohtram on kasutus, seda tugevamaks osutub seos,” ütles ta. “Selle asemel leidsime, et mitte mingisugust seost ei olegi, ning et kanepil võib isegi olla teatud kaitsev mõju.”

Tashkini varasemaid töid kanepi kohta on riiklikud tervishoiu- ja uimastijõustamis-ametnikud laialdaselt kasutanud kanepi ohtlikkuse tõestamiseks. [Kanepitembi märkus: sellest patust pole puhas ka Eesti Tervise Arengu Instituut.] Tashkin tunnistas, et ehkki ta peab kanepit endiselt potentsiaalselt ohtlikuks, paistab, et selle vähkitekitavad mõjud on seniarvatust väiksem probleem.

Varasemad tööd on näidanud, et kanep ei sisalda tubakaga võrreldes samavõrd ohtlikke vähkitekitavaid kemikaale, ütles ta. Küll aga sisaldab kanep kemikaali nimega THC, mis tema sõnul võib vananevaid rakke tappa, takistades sellega neid muutumast vähirakkudeks.

Tashkini uurimus, mida rahastas USA riikliku tervishoiuinstituudi alluvusse kuuluv uimastite kuritarvituse instituut NIDA, hõlmas 1200 kopsu-, kaela- või peavähiga Los Angelese elanikku ning lisaks 1040 vähki mittepõdevat inimest samadest vanuse-, soo- ja elukeskkonna-rühmadest.

Kõiki usutleti nende senise kanepi-, tubaka- ja alkoholitarvituse määra osas. Kõige kangemad kanepisuitsetajad olid elu jooksul süüdanud üle 22 000 kanepisigareti; keskmine tarvitaja oli kanepit pruukinud 11 000 kuni 22 000 korral. Tashkin leidis, et kolme uuritud vähktõve vormi esinemise määr ei kerkinud isegi väga ohtralt kanepit suitsetanute hulgas.

“Tegemist on kõige suurema juhtkontrolluuringuga, mis kunagi läbi viidud on, ning kõik osalejad pidid täitma väga põhjaliku ankeedi oma kanepikasutuse kohta,” ütles ta. “Eelarvamus võib igasse teadustöösse sisse hiilida, aga me võtsime arvesse nii palju kõrvalisi tegureid, kui oskasime, mistõttu ma usun, et neil tulemustel on tegelik tähendus.”

Los Angelese California ülikooli David Geffeni nimelise arstiteaduskonna juures tegutsev Tashkini töörühm oli püstitanud oletuse kanepi vähkitekitava mõju kohta varasemate ja väiksemamastaabiliste inimkatsete, loomade peal läbi viidud laborikatsete ja tõsiasja alusel, et kanepisuitsetajad tõmbavad suitsu sügavamale ja üldiselt hoiavad seda kauem kopsudes kui tubakasuitsetajad — mistõttu kopsud puutuvad pikema aja vältel kokku suurema hulga ohtlike kemikaalidega. Lisaks, osutas Tashkin, on varasemad uurimused näidanud, et kanepitõrvas on vähiga seostatud kemikaalide kontsentratsioon poole suurem kui tubakatõrvas.

Ehkki kanepisuitsetamise ja vähi vahel pole leitud mingit seost, viitasid uurimuse sel nädalal Ameerika rindkerepiirkonna haigustele spetsialiseerunud arstide liidu ATS rahvusvahelisel konverentsil esitletud tulemused kopsuvähi ohu 20-kordsele kasvule inimeste hulgas, kes suitsetasid päevas kaks pakki või rohkem tubakasigarette.

Uurimus piirdus alla 60-aastaste inimestega, kuna sellest kõrgema vanusega inimestel puudus üldiselt kokkupuude kanepiga noores eas, mil seda ainet kõige tihemini proovitakse.

Allikas: Study Finds No Cancer-Marijuana Connection

7. Teadusuuringute andmeil suurendab alkoholitarvitamine koduvägivalla ja suguliste rünnakute tõenäosust, kanep aga mitte.

Elukaaslast krooniliselt väärkohtlevate isikute juures olid kõigist uuritud psühhoaktiivsetest ainetest igapäevase meestepoolse naistevastase füüsilise agressiooni tõenäosuse märkimisväärse kasvuga seostatavad alkohol ja kokaiin. Kanep ja opiaadid ei suurendanud meeste vägivalla tõenäosust partnerite suhtes hoomatavalt.

Võrreldes alkoholitarbimiseta päevadega tõusis igasuguse meestepoolse naiste vastu suunatud vägivalla tõenäosus üle kaheksa korra päevadel, mil mehed jõid. Võrreldes päevadega, mil mehed ei joonud, oli ränga füüsilise rünnaku tõenäosus naissoost elukaaslase suhtes üle 11 korra kõrgem päevadel, mil mehed jõid. Peale selle ilmes kummagi valimi puhul enam kui 60 protsenti juhtumitest kahe tunni jooksul pärast seda, kui meessoost partner oli joomist alustanud. (lk 1557)

Allikas: Fals-Stewart, William; Golden, James; Schumacher, Julie A. Journal of Addictive Behaviours 28, lk 1555–1574. “Intimate partner violence and substance use: A longitudinal day-to-day examination” (“Vägivald intiimpartnerite suhtes ja uimastikasutus: pikaajaline päevast-päeva uurimus”). Sõltuvusuuringute instituut, Buffalo ülikool, New Yorgi osariiklik ülikool.

8. Uurimused näitavad, et alkohol soodustab ründavat käitumist ja vägivallategusid, kanepikasutus aga kahandab vägivaldse käitumise tõenäosust.

Väga selgelt on alkohol uimasti, mille joobe ja vägivaldsuse vahelise seose kohta leidub kõige rohkem tõendeid.

Kanep kahandab joobeseisundis ilmneva vägivaldsuse tõenäosust.

Allikas: Hoaken, Peter N. S.; Stewart, Sherry H.. Journal of Addictive Behaviors 28, lk 1533–1554. “Drugs of abuse and the elicitation of human aggressive behavior.” (“Kuritarvitatavad uimastid ja agressiivse käitumise ilmingud inimestel”) Lääne-Ontario ülikooli psühholoogiateaduskond; Dalhousie ülikooli psühhiaatriateaduskond.

9. Alkoholikasutus on tugevas seoses vägivaldse kuritegevusega, kanepikasutus mitte.

Igal aastal pannakse toime umbes kolm miljonit vägivaldset roima, mille ohvrite hinnangul oli ründaja intsidendi ajal alkoholijoobes.

Kaks kolmandikku kõigist, kes olid saanud kannatada intiimpartneri (praeguse või endise abikaasa, poiss-sõbra või tüdruksõbra) tegevuse läbi, nimetasid alkoholi ühena tegureist.

Kolm neljast abikaasapoolse vägivallatsemise ohvrist tunnistas, et ründaja oli olnud purjus.

Allikas: USA justiitsministeeriumi õigusstatistika büroo üleriigiline kuriteo-ohvrite uuring, 2002.

10. Alkohol on koduvägivalla katalüsaator.

Alkohol on teguriks ligi 50 protsendil Denveri koduvägivalla juhtudest. Surmaga lõppenud koduvägivalla-juhtumite puhul on ründaja reeglina olnud alkoholi mõju all.

Kanep pole ei korrelatsioonis koduvägivallaga ega selle põhjustajana Denveris mainimist leidnud.

Allikas: Abrams, Margaret L.; Belknap, Joanne; Melton, Heather C. “When Domestic Violence Kills: The Formation and Findings of the Denver Metro Domestic Violence Fatality Review Committee.” (“Kui koduvägivald tapab: Denveri linna ja lähikonna koduvägivalla-suremuse uurimise komitee moodustamine ja töö tulemused.”), märts 2001.

11. Ülikoolilinnakute territooriumeil aset leidvate suguliste rünnakute ja nn kohtinguvägistamiste juures on alkoholitarvitus tegurina valdav. Arvestades kanepiteemalise arutelu puudumist seksuaalsete rünnakute ja kohtinguvägistamise teemalistest haridusmaterjalidest, ei peeta kanepit samalaadsete juhtumite juures soodustavaks teguriks.

Harvardi ülikooli rahvatervishoiu-teaduskonna uurimusest selgus, et 72 protsenti kolledživägistamistest leiab aset olukorras, kus naisohver on vastupanu osutamiseks liiga rängas alkoholijoobes.

Allikas: Prevalence of Rape Higher in Heavy Drinking College Environments

Alkoholi ja kanepi võrdlemine suguliste rünnakute tegurina on väga keeruline, kuna kanep ei paista endast märkimisväärsel määral soodustavat tegurit kujutavat. Parim viis seda “tõestada” on läbi asjaolu, et suguliste rünnakute uurimisele ja vastavateemalisele haridusele pühendunud organisatsioonid ei ole taoliste juhtumitega seostuva tegurina kanepit maininud. Heaks näiteks on USA riikliku vägistamise, väärkohtlemise ja intsesti võrgustiku RAINN läbi viidud uuring: Drug-facilitated, Incapacitated, and Forcible Rape: A National Study

Pange tähele, mida neil on öelda alkoholi kohta: “Alkohol on uimastitega mahitatud sugulistes rünnakutes kõige sagedamini kasutatav kemikaal. Suuresti tuleneb see asjaolust, et alkohol on kergesti kättesaadav ning  paljude inimesete poolt ühiskondlikus läbikäimises pruugitav aine.” Arvestades tõika, et ka kanep on samuti “kergesti kättesaadav” ning sedagi kasutatakse “ühiskondlikus läbikäimises” laialdaselt, on küllaltki kõnekas asjaolu, et seda käesolevas “uimastitega mahitatud rünnakuid” käsitlevas dokumendis isegi ei mainita.

Veel üks näide. USA tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ameti toetatav veebileht viitab soovimatusse või riskantsesse seksuaalsesse olukorda sattumise ohu tegurina küll alkoholi, kuid mitte kanepit: Date Rape Drugs

* * *

Vaata ka:

Advertisements