Toome siinkohal ära tõlke Ameerika Ühendriikide vajadustele kohandatud poliitilisest eksperthinnangust ehk nn valgest dokumendist (ingl white paper). Dokument ilmus tänavu 5. märtsil USA kanepiseaduste normaliseerimise ühenduse NORML kodulehel. Loodame, et tõlkest on kasu mõnel Eesti eksperthindajal.

Kanepi legaliseerimise ja dekriminaliseerimise tagajärjed tegelikkuses

Toimetaja märkus: Sedamööda, kuidas üha kasvav hulk USA osariike on asunud arutama kanepi seadusliku kontrollimise võimalusi, on kasvanud legislatiivorganite huvi selle vastu, kuidas taoline poliitiline suunamuudatus võiks mõjutada kanepitarvitamist elanikkonna hulgas ja/või noorte suhtumist sellesse. Käesoleva dokumendi koostas NORML eelkõige vastuseks seadusandjate küsimustele.

Käesolev dokument on kokkuvõte mitmest teadustööst**, mis on probleemi uurinud piirkondades, kus

  • a) kanepi kasutamine ja müük kõigile täiskasvanutele on reguleeritud;
  • b) kanepi väikeste koguste omamine on täiskasvanuile dekriminaliseeritud;
  • c) kanepi meditsiiniline kasutus on lubatud mõningatele volitatud isikutele; või
  • d) kanepiseaduste ellurakendamist ei peeta esmatähtsaks.

Käesolev dokument sisaldab ka ettepanekuid üldiste juhiste kohta, miks võiksid kanepi kasutust, tootmist ja levikut seaduslikul ja reguleeritud moel juhtida.

** Käesolev dokument toetub osaliselt uurimustele, millele on eelnevalt viidatud NORMLi eksperthinnangu-dokumendis Marijuana Decriminalization & Its Impact on Use.

Kanepi kriminaalne keelustamine on nurjunud

Ükskõik millise objektiivse standardi kohaselt on kanepi keelustamine armetu läbikukkumine.

USA korrakaitsjad on alates 1965. aastast kanepiseaduste rikkumise eest vahistanud üle 20 miljoni ameeriklase, kuid ometi on kanep tänapäeval levinum kui iial varem. Samuti pole kanep kunagi olnud teismelistele sedavõrd kättesaadav, kanepisortide kangus on enneolematu ja ebaseadusliku kanepiäriga kaasneb rohkem vägivallategusid kui ei kunagi varem.

Hoolimata keeluseadusest on üle 100 miljoni ameeriklase kanepit tarvitanud ning valitsuse viimatise uuringu andmeil teeb iga kümnes ameeriklane seda korrapäraselt. Kanepi kriminaaliseeritus pole kedagi selle kasutamisest eemale peletanud ega seda raskemini kättesaadavaks muutnud. Küll aga on keelupoliitika range jõustamine kaudselt mõjutanud miljonite selliste inimeste elu ja karjääri, kes pole teinud muud kui valinud lõõgastumiseks aine, mis objektiivses võrdluses on alkoholist ohutum.

NORML usub, et on saabunud aeg kriminaalse keelustamise mudeli muumiseks ning selle asendamiseks legaliseerimise, maksustamise, regulatsiooni ja haridusega.

Legaliseerimise/reguleerimise eelised

Reguleerimine = kontroll

  • Kontroll selle üle, kes tohib seaduse järgi kanepit toota.
  • Kontroll selle üle, kes tohib seaduse järgi kanepit levitada.
  • Kontroll selle üle, kes tohib seaduse järgi kanepit pruukida.
  • Kontroll selle üle, kus tohib seaduse järgi kanepit pruukida ja millistel tingimustel seadus sellist kasutust lubab.

Keeluseadus = kontrolli puudumine. Kontrolli puudumine omakorda pigem kahandab ühiskonna turvalisust kui suurendab seda.

  • Keeluseadus loovutab kontrolli kanepitoodete tootmise ja levitamise üle kuritegelikele ettevõtjatele nagu uimastikartellid, tänavakurjategijate jõugud ning uimastiäritsejad, kes ahvatlevad oma kliente pruukima ka muid ebaseaduslikke aineid.
  • Keeluseadus teeb kanepi noortele kergemini kättesaadavaks kui alkoholi (CASA, 2009).
  • Keelustatus soodustab kanepi kasutamist selleks sobimatutes paikades nagu sõidukid, avalikud pargid või avalikud käimlad.
  • Keeluseadus soodustab lugupidamatust seaduste vastu ning rõhutab etnilisi ja põlvkonnalõhesid elanikkonna ja korrakaitsjate vahel. (Näiteks NORMLi hiljutise raporti andmeil on hinnanguliselt 75 protsenti kõigist kanepikuritegude eest vahistatutest alla 30 aasta vanad; mustanahalised ameeriklased moodustavad kanepikasutajatest vaid 12 protsenti, kuid samas kanepi omamise eest on nende osakaal vahistatutest 23 protsenti.)

Kanepi legaliseerimise/reguleerimise kaitseks

Milline näeks välja kanepi reguleerimine?

  • Ainete reguleerimiseks on mitu võimalikku mudelit, sõltuvalt ainest võivad piirangud olla väga lõdvad (õunad, tomatid) või väga ranged (alkohol, tubakas, retseptravimid).

Alkoholiregulatsiooni mudel.

  • Kaubanduslik tootmine on lubatud ainult volitatud tootjatele (mõnede toodete valmistamine kodus on lubatud, kuid müüa neid ei tohi).
  • Osariik kontrollib toote kvaliteeti ja kangust, andmed nende näitajate kohta on tarbijale avalikult kättesaadavad.
  • Toote müük on lubatud ainult osariigi poolt volitatud müüjatele (alkoholipoed, restoranid, baarid jne).
  • Osariik kehtestab ranged piirangud sellele, kes tohivad toodet osta (müük alaealistele on keelatud), kust on seda lubatud osta (alkoholipoed), millal toodet tohib osta (müük on kellaajaliselt piiratud) ja kui palju tohib korraga osta (baarid/restoranid võivad keelduda teenindamast nähtavate joobetunnustega isikuid. Pennsylvanias ja mõnes teises kohas on alkohilipoodidele kehtestatud ühe ostja kohta suurima müüdava koguse piirang, jne).
  • Osariik kehtestab ranged piirangud seoses tarvitamisega avalikus kohas (avalikes parkides, rannas ega mootorsõidukites ei tohi kaasas kanda avatud alkoholitaarat) ja/või toote mahitamisega alaealistele.
  • Osariik kehtestab ranged piirangud toote reklaamile (piiratud on nii toote turundamise meetodeid kui ka reklaamikandjate nähtavust).
  • Osariikidele ja maakondadele jääb õigus toote jaemüügiloa kehtivus peatada ning mõnede toodete (piiritus, kangestatud õlled) müük üldse keelata.

Ülaltoodud skeemile sarnane kanepi reguleerimise skeem oleks parem kui praegune keeluseadus. Ideaalis säiliksid taolise regulatsioonimudeli juures kõik alkoholi kaubanduslikku tootmist, levikut ja kasutust suunavad ja piiravad reeglid, samas kui toote kaubanduslikule kättesaadavusele, reklaamile ja massturundusele võiks kehtestada senisest veelgi karmimad keelud.

Kanepi legaliseerimine ja selle mõju kasutamisele

Toome kanepiregulatsiooni kohta näiteid tegelikust elust.

India (enne aastat 1985)

  • Föderaalvalitsus ei hakanud kanepi kasvatamist, tootmist, müüki, omamist, tarvitamist ega sellega kauplemist karistama enne 1980. aastate keskpaika.
    • “Pärast ulatuslikke kohapealseid uuringuid hinnati kasutajate määraks 0,5-1,0 protsenti elanikkonnast.” (ÜRO uimastiteabe bülletään, 1957)
    • “Mis puutub ettekavatsetud, eriti just vägivaldsemat laadi kuritegevusse, siis meie kogemusel on kanepi mõju sellele üsna hoomatav. Oleme juba märkinud, et üks selle uimasti olulisi omadusi on tarvitaja rahustamine ja juhmistamine, mistõttu samasugust kalduvust vägivallale, nagu alkoholijoobe puhul sageli täheldatud on, kanepiga ei ilmne.” (ÜRO uimastiteabe bülletään, 1957)

Holland (rohkem kui 30-aastane kogemus)

 

  • Väikese koguse (kuni 5 grammi) kanepi jaemüük volitatud jaemüügikohtades klientidele alates 18. eluaastast on lubatud.
  • Lisaks volitab sealne tervishoiuministeerium kanepi tootmist ja vahendamist arsti retseptiga patsientidele.
    • Saadud andmed on kooskõlas aruannetega, mis näitavad, et kanepikasutus täiskasvanud hollandlaste hulgas pole suurem kui Ameerika Ühendriikides, ning ei toeta nõudlusteooriat, mille kohaselt karmid seadused ja täie rangusega karistamine teismeliste kanepikasutust piiravad.” (International Journal of Drug Policy, 2010)
    • “Meie tulemused annavad mõista, et Hollandi reguleeritud müügisüsteemi kehtestamisega on saavutatud turgude märkimisväärne eraldatus. /…/ Ootuspäraselt hankis enamik Amsterdamis küsitletutest kanepit volitatud kohvipoodidest, ning 85% teatas, et muid illegaalseid aineid ei saa nad kanepiga samast allikast. San Francisco küsitletud teatasid kanepiga samast allikast muude seadusega keelatud uimastite hankimisest kolm korda tõenäolisemalt.” (International Journal of Drug Policy, 2009)
    • Kriminaalse keelustamise pooldajad omistavad enda eelistatud uimastikontrolli režiimile erilisi, kasutaja käitumist mõjutavaid võimeid. Meie tulemused heidavad kahtlust taolise omistamise põhjendatusele. Hoolimata kanepi laialdasest seaduslikust kättesaadavusest Amsterdamis puudusid kummagi linna (Amsterdami ja San Francisco) puhul erinevused nii kasutuse alustamise vanuses, regulaarse kasutamise alguseas kui maksimaalse kasutamise vanuses. /…/ Meie tulemused ei toeta väiteid, mille kohaselt kriminaalne keelustamine kahandab ning dekriminaliseerimine suurendab kanepikasutust.” (American Journal of Public Health, 2004)
    • Hollandi kogemus /…/ pakub mõõdukalt empiirilisi tõendeid väite kinnituseks, et kanepi omamise kriminaalse keelu kaotamine ei suurenda ei kanepi ega ühegi teise uimasti valdavust.” (British Journal of Psychiatry, 2001)

Kanada, Saksamaa, Iisrael (3–10 aastat kogemust)

  • Föderaalne tervishoiuamet kontrollib kanepi riiklikult volitatud tootmist ja kättesaadavaks tegemist teatud ostjatele.
  • Puuduvad tõendid, et taoline piiratud regulatsiooni mudel oleks kaasa toonud kanepitarvituse üleüldist kasvu või elanikkonna hoiakute muutumist.
    • Andmed ei kinnita tõendeid, mis lubaksid väita, et Ameerika Ühendriikide ranged kanepiseadused pakuvad Kanada samamoodi piiravate kuid vähem rangelt jõustatavate seaduste või Hollandi reguleeritud kättesaadavuse poliitikaga võrreldes ühiskonnale suuremat kaitset.” (International Journal of Drug Policy, 2010)

California, Colorado, New Mexico (1 kuni üle 10 aasta kogemust)

  • Kontroll kanepi jaotamise üle volitatud tarvitajatele on antud maakonna/linna alluvusalasse.
    • Meie tulemused näitavad, et meditsiinilise kanepi seadustamine pole USA nelja osariigi (California, Colorado, Oregoni ja Washingtoni) linnades ja linnalähipiirkondades toonud kaasa kanepikasutuse sagenemist ei vahistatute ega traumapunkti sattunute hulgas. /…/ Nagu on näidanud teisedki kanepiseaduste liberaliseerimist puudutanud uuringud, ei paista meditsiinilise kanepi seadustamine suurendavat uimastikasutust üldiselt.” (International Journal of Drug Policy, 2007)

Kanepi dekriminaliseerimine ja selle mõju kasutusele

Näited kanepi reaalsest dekriminaliseerimisest (kanepi omamise ja oma tarbeks kasvatamise eest ei ähvarda karistus, kuid kaubanduslik kasvatus ja jaemüük on keelatud):

Euroopa riigid (Hispaania, Itaalia, Portugal, Luxembourg jt.)

  • “Pärast dekriminaliseerimist langes Portugalis 15-aastaste või vanemate elu jooksul kanepit tarvitanud inimeste määr madalaimale tasemele Euroopa Liidus. /…/ USA on pikka aega võidelnud raskekäelise uimastipoliitika juurutamise eest, toetades vaid selliseid rahvusvahelisi leppeid, mis jõustavad uimastite keelustatust, ning ähvardades oma kodanikke maailma ühtede rangemate karistustega uimastite omamise ja müümise eest. Ometi on Ameerika Ühendriikides protsentuaalselt maailma kõige rohkem kokaiini- ja kanepitarvitajaid, ja ehkki suures osas EL-i riikidest (kaasa arvatud Hollandis) on leebemad uimastiseadused kui USA-s, esineb seal ka vähem uimastitarvitamist.” (Time.com, 2009)
  • “Globaalses plaanis ei jaotu uimastikasutus ühtlaselt ning lihtsalt ei sõltu mitte mingil moel uimastipoliitikast. /…/ USA /…/ paistab hoolimata karistuskesksest uimastipoliitikast silma alkoholi, kokaiini ja kanepi ohtrama tarvitamise poolest. /…/ Kanepikasutusele vähem kriminaalkaristava lähenemisega Hollandis on tarvitamine aga kahanenud, eriti nooremate täiskasvanute hulgas. On selge, et omamise ja kasutamise suhtes karistusealtis poliitika üksinda ei muuda keelatud uimastite kasutamise määra riigiti märkimisväärselt.” (PLOS Medicine, 2008)
  • “Käesolev teadustöö on näidanud, et /…/ dekriminaliseerimine ei too kaasa hindade alanemist ja tarvitamise kasvu ega märke tõsisemast kanepikasutusest, /…/ ning et kriminaalne keelustamine võib kahandada kohtusüsteemi õiguspärasust.” (Current Opinion in Psychiatry, 2008)
  • “Ehkki Hollandi asjadekorralduses, nagu ka muudel analoogsetel juhtudel, esineb vigu, paistavad kõik taolised süsteemid ometi osutavat ühele: et kriminaalkaristuste kahandamine on kahandanud uimastikasutuse mõjusid, vähemalt kanepi puhul.” (Science, 1997)

Austraalia (üle 20 aasta kogemust)

  • Seni puuduvad tõendid, mis näitaksid, et (lepituse-/dekriminalisatsiooni-) süsteem… on tõstnud regulaarse kanepitarvitamise määra või esmakordsete proovijate hulka teismeliste ja noorte hulgas. Tulemused on laias laastus kooskõlas meie varasema Austraalia kanepikasutuse tendentside analüüsiga. /…/ Samuti on need kooskõlas Ameerika Ühendriikides ja Hollandis läbi viidud sarnaste analüüside tulemustega.” (Austraalia valitsuse trükiteabeteenistus Australian Government Publishing Service, 1999)

Suurbritannia (2004–2008)

  • Kanepikasutuse määr noorte hulgas on märkimisväärselt langenud pärast selle vaidlusi tekitanud ümberklassifitseerimist 2004. aastal, selgub Briti kuritegevusuuringu British Crime Survey täna avaldatud andmetest. Siseministeeriumi statistika kohaselt on viimase aasta jooksul kanepit tarvitanud 16–24-aastaste osakaal kahanenud 25 protsendilt seadusemuudatuse kehtimahakkamise ajal 21 protsendile 2006./2007. aastal.” (The Guardian, 2007)

Ameerika Ühendriigid

  • Dekriminaliseerimine (12 osariiki, üle 30 aasta kogemust)
    • “Kokkuvõttes on vähe tõendeid, mis viitaksid sellele, et kanepi dekriminaliseerimine toob tingimata kaasa kasutuse märkimisväärse tõusu.” (USA riiklik teaduste akadeemia U.S. National Academy of Science, 1999)
    • Olemasolevad tõendid näitavad, et kanepi dekriminaliseerimine ei mõjutanud kasutuse määrasid üldse või mõjutas väga vähe. Ehkki neis USA osariikides, kus maksimaalset karistust omamise eest kahandati vabadusekaotuselt trahvimisele, kanepitarvitamise määr kasvas, kasvas rangemaid karistusi säilitanud osariikides kanepikasutuse valdavus samal ajal sama palju või rohkem. Samuti ei täheldatud hoomatavat mõju tervishoiusüsteemile. Teisalt tõid nn dekriminaliseerimismeetmed kaasa märkimisväärse kokkuhoiu kriminaalõigusliku kohtusüsteemi vallas.” (Journal of Public Health, 1989)
    • “Üldiselt viitab suurem osa meie kogutud ja uuritud tõenditest järeldusele, et dekriminaliseerimine pole ei kanepikasutust ega sellega seonduvaid hoiakuid või uskumusi Ameerika noorsoo hulgas praktiliselt mitte kuidagi mõjutanud. Andmed ei näita kasutuse mingisugust kasvu kanepit elu vältel proovinute vanuserühmas võrreldes kontrollosariikidega. Tegelikult on mõlema katseosariigi rühmade juures pärast dekriminaliseerimist ilmnenud väike kumulatiivne netolangus.” (USA ühiskonnauuringute instituut U.S. Institute for Social Research, 1981)
  • Meditsiinilise kasutuse võimaldamine(13 osariiki, 2–13 aastat kogemust)
    • “Enam kui kümnend pärast esimese osariikliku meditsiinilise kanepi seaduse vastuvõtmist USA-s California osariigis näitab märkimisväärselt suur hulk andmeid, et üheski meditsiinilist kanepit võimaldavate seadustega osariigis pole pärast seaduse kehtimahakkamist kasvanud kanepitarvitamise määr noorte seas. Kõik osariigid on teatanud üldisest langusest — mõnedes vanuserühmades kuni 50 protsenti —, mis annab tungivalt mõista, et kanepi meditsiinilist kasutust lubavate seaduste kehtestamine ei too kaasa kanepitarvitamise kasvu.” (MPP, 2005, 2008)
  • Madalaim võimalik jõustamine / esmatähtsuse kaotamine(mitmetes omavalitsustes USA-s, muu hulgas Seattle’is (Washington), Denveris (Colorado), Oaklandis (California), Missoulas (Montana), Columbias (Missouri) jm)
    • “Paljud osariigid ja omavalitsused on kanepi kas dekriminaliseerinud või lükanud tahaplaanile kanepiseaduste jõustamise olulisuse. Pole mingeid tõendeid, mis kinnitaksid, et kanepi dekriminaliseerimine teatud osariikides või kanepiseaduste jõustamise esmatähtsuse kaotamine Seattle’is ja muudes omavalitsustes oleks kaasa toonud kanepitarvituse või sellega seonduvate probleemide kasvu. Käesolev järeldus on kooskõlas paljude uurimuste tulemustega, mis näitavad, et kanepiseaduste süvenev jõustamine ei avalda mingit mõju kanepitarvitamise määradele ning et kanepi dekriminaliseerimine USA osariikides ja mujal ei võimendanud kanepitarvitamist.” (Beskett/ACLU, 2009)

Järeldused

 

  • On ebatõenäoline, et kanepi range valitsusepoolne legaliseerimine/reguleerimine tooks kaasa kanepitarvitamise kasvu elanikkonna hulgas või muudaks märkimisväärselt praeguseid hoiakuid.
  • Pole tõenäoline, et dekriminaliseerimine tooks kaasa kanepitarvitamise kasvu elanikkonna hulgas või muudaks märkimisväärselt praeguseid hoiakuid.
  • Kanepi legaliseerimine vabal turul ilma rangete valitsusepoolsete piiranguteta kauplemisele ja turundamisele võib kanepitarvitamist elanikkonna hulgas võimendada; arvestades aga asjaolu, et Ameerika Ühendriikides tarvitatakse juba niikuinii kõige rohkem kanepit elaniku kohta maailmas, oleks see kasv võrreldes riigi muude kulutustega marginaalne.

Viitematerjalid

Simons-Morton et al. 2010. Cross-national comparison of adolescent drinking and cannabis use in the United States, Canada, and the Netherlands. International Journal of Drug Policy 21: 64-69.

Reinarman et al. 2009. Cannabis policies and user practices: market separation, price, potency, and accessibility in Amsterdam and San Francisco. International Journal of Drug Policy 20: 28-37.

Time.com. “Drugs in Portugal: did decriminalization work?” April 26, 2009.

Beckett et al. 2009. The Consequences and Costs of Marijuana Prohibition. University of Washington: Seattle.

National Center on Addiction and Substance Abuse at Columbia University. 2009. National Survey on American Attitudes on Substance Abuse XIV: Teens and Parents. Columbia University: New York.

Figure 2.5 Marijuana Use in Past Year among Persons Age 12 or Older. U.S. Office of Applied Studies, 2009.

Table 13 Trends in Availability of Drugs as Perceived by 12th Graders. Monitoring the Future: Institute for Social Research, University of Michigan: Ann Arbor, 2008

Degenhardt et al. 2008. Toward a global view of alcohol, tobacco, cannabis, and cocaine use: findings from the WHO world mental health surveys. PLOS Medicine 5: 1053-1067.

Van den Brink. 2008. Decriminalization of cannabis. Current Opinion in Psychiatry 21: 122-126.

Terry-McElrath et al. 2008. Saying no to marijuana: why American youth report quitting or abstaining. Journal of Studies on Alcohol and Drugs 29: 796-805.

Earleywine et al. 2005/2008. Marijuana Use by Young People: The Impact of State Medical Marijuana Laws. Marijuana Policy Project: Washington, DC.

Gorman et al. 2007. Do medical cannabis laws encourage cannabis use? International Journal of Drug Policy 18: 160-167.

The Guardian. “Fewer young people using cannabis after reclassification.” October 25, 2007.

Reinarman et al. 2004. The limited relevance of drug policy: cannabis in Amsterdam and San Francisco. American Journal of Public Health 94: 836-842.

MacCoun et al. 2001. Evaluating alternative cannabis regimes. British Journal of Psychiatry 178: 123-128.

National Academy of Sciences, Institute of Medicine. 1999. Marijuana and Medicine: Assessing the Science Base. Washington, DC.

MacCoun et al. 1997. Interpreting Dutch cannabis policy: reasoning by analogy in the legalization debate. Science 278: 47-52.

Donnelly et al. 1999. Effects of the Cannabis Expiation Notice Scheme on Levels and Patterns of Cannabis use in South Australia: Evidence from the National Drug Strategy Household Surveys 1985-1995. Australian Government Publishing Service: Canberra.

Single. 1989. The impact of marijuana decriminalization: an update. Journal of Public Health 10: 456-466.

Johnson et al. 1981. Marijuana decriminalization: the impact on youth 1975-1980. Monitoring the Future, Occasional Paper Series: Institute for Social Research, University of Michigan: Ann Arbor.

Chopra. 1957. The Use of Cannabis Drugs in India. United Nations Bulletin on Narcotics: Vienna.

Advertisements