Postimees, 15.07.2009

Justiitsministeeriumile oma hinnangu saatnud ja enamiku ekspertidega lahkarvamusele jäänud Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter leiab, et lahjem narkootikum väärib leebemat karistust.

«Narkootilised ained on väga erineva ohtlikkusega just nimelt sõltuvuse tekitamise osas. Praegune süsteem, kus seda ei arvestata, toob kaasa rangemad karistused neile ka, kelle puhul eriliselt suurt ohtu rahvatervisele ei ole,» põhjendas ühtlasi hiljuti ülikooli õigusteaduskonna dekaaniks valitud Ginter Postimees.ee’le oma seisukohta.
Kuna erinevate narkootikumide tarvitajad kujutavad nii endale kui ühiskonnale erinevat ohtu, olekski tema sõnul mõistlik neid diferentseeritult karistada.

Ohud on professori sõnul väga mitmesugused. «Oht on kõigepealt konkreetsele isikule, et ta langeb ühiskonnast välja. Oht on ka ühiskonnale, kui ta sõltuvusse langeb ja hakkab toime panema kuritegusid,» lisas ta.

Kuriteod erineva raskuastmega

«Sõltuvalt sellest, kui suur on sõltuvus, hakkavad tulema erinevad kuriteod. Võõrutusnähud heroiini puhul, näitena, on märksa hullemad kui mõne muu praegu narkootiliseks tunnistatud aine puhul.»

Kuidas täpselt peaks narkootikumid gruppidesse jagama, seda Ginter ise ette öelda ei soovi, viidates, et usaldaks selle ülesande narkoloogidele.

Professori sõnul võiks jätta arstide otsustada sellegi, mitmesse kategooriasse narkootikumid jagada. Tema väitel on aktsepteeritav näiteks see, kui esimese sammuna eristatakse ülejäänust valdavalt kanepisaadused, mida on maailmas kõige rohkem ülejäänutega võrreldud, et siis pärast edasi liikuda. «Mida targemaks me saame, seda paremini oskame reguleerida.»

Ei välista legaliseerimist

Ginteri väitel võib Eesti liikuda ka lahjemate narkootikumide legaliseerimise suunas, kuid seda vaid samm-sammult ning jälgides, millised on protsessi tagajärjed.

Ta lisas siiski, et ei leia, erinevalt narkootikumide legaliseerimise diskussiooni algatanud kolleeg Jaan Sootakist, et lõppsihina legaliseerima ka kangemad narkootikumid.

«Esmased väljaütlemised, kus pakuti, et lõppeesmärgiks võiks olla kõigi narkootikumide tarvitamise ja kaubanduse dekriminaliseerimine, olid lõppeesmärgina ikka liiga laialt öeldud,» viitas ta Sootaki toonasele mõttele.

«Arvata on, et osad ained on väga tugevat sõltuvust tekitavad. Nende puhul ei pea ma realistlikuks, et selline lõppeesmärk oleks saavutatav.»

Holland kui katsepolügoon

Tema sõnul on ohtude hindamisel vaja eelkõige empiirilist analüüsi, mida pakub enim Holland. «Nad on teatavas mõttes laboratoorium. Saab vaadata, millised tulemused üht- või teistviisi käitumisel on.»

Professori andmetel näitab Hollandi kogemus, et leebe kanepipoliitika pole tõstnud kangemate narkootikumide tarvitamist, ning Hollandis on kangete meelemürkidega seostatavaid surmajuhtumeid elaniku kohta vähem kui riikides, kus kanep on palju rangemalt keelustatud.

Kui rääkida sellest, kas narkootikumide eristamiseks peaks seadusi muutma, siis soovitas Ginter väärtegude ja kuritegude puhul erinevat lähenemist.

Kuritegude osas peaks tema sõnul seadusi muutma ning jagama narkootikumid eri kategooriatesse vastavalt ohtlikkusele.

«Väärtegude puhul ei ole põhjust seaduse tasandil eristama hakata. Seal ei ole ühiskonna suhtumine nii sõltuv seadusetähest, vaid rohkem teo enda sisust.»

Ta märkis siiski, et ei teinud enamat, kui andis lihtsalt justiitsministeeriumile analüüsi tarbeks oma hinnangu, mis lähtus üldpõhimõtetest. Detailide juurde oleks professori hinnangul mõtet minna siis, kui on märgata, et ekspertide enamus on diferentseerimiseks valmis.

Lihtsalt alguse asi

Miks Ginteri seisukoht justiitsministeeriumi küsitletud ekspertide enamusest nii palju lahku läks? Professor leidis, et tõenäoliselt ei ole paljud eksperdid lihtsalt jälginud väga detailselt muudes riikides peetavat samateemalist diskussiooni.

Tema sõnul võibki märgata, et Eestisse ei ole narkodiskussioon arvestataval määral jõudnud, kui viimased päevad välja arvata. Ginteri hinnangul läksidki esimesed avalikud arvamusavaldused valdavalt ühte – hukkamõistvasse – suunda just seepärast, et meil pole narkootikumide teemal varem tõsiselt diskuteeritud.

Justiitsministeeriumi koostatud ja eile avalikustatud analüüsile vastanud 13 asjatundjast kümme leidsid, et kanepi ega ühegi teise meelemürgi tarvitamist ei tohiks kangematest leebemalt karistada.

Legaliseerimise teele

Narkotemaatika tõstatud Eesti avalikkuses eelmisel nädalal, kui Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja liberaalse mõttekoja Vaba Ühiskonna Instituut juhataja Paul Vahur leidsid Postimees.ee’s, et Eesti võiks hakata liikuma narkootikumide tarvitamise legaliseerimise suunas.

Esmalt tuleks nende nägemuses hakata tarvitajatele suunatud karistusi leevendama ning sealt saaks liikuda edasi, kuni jõutakse kõigi narkootikumide teatud piirides legaliseerimiseni.

See vähendaks Sootaki-Vahuri hinnangul Eestis ülekriminaliseeritust ja aitaks ühtlasi narkoprobleemiga tõhusamalt tegeleda.

Advertisements