Õhtuleht, 13.07.2009

Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professori Jaan Sootaki mõte kaaluda kergemate narkootikumide tarvitamise dekriminaliseerimist ja kanepisuitsetamise lubamist põrkus üldsuse ägeda vastuseisuga.

Sootak leiab, et Eesti võiks tasapisi hakata narkootikumide tarvitamist lubama, sest siis saaks narkoprobleemiga tõhusamalt tegelda.

“Alustada võiks praeguste seaduste piires kergemate karistuste määramisest ning edaspidi võiks karistusi leevendada näiteks kanepi suitsetamise puhul. Mõistagi ei räägi keegi narkokaubitsejate karistamata jätmisest. Jutt käib ikkagi sellest, et naljaviluks või teadmatusest ettevõetud tegudele ei järgneks automaatselt kriminaalkorras karistus. Legaliseerimisega kaoks ära kergete narkootikumidega kaasas käiv salapära ning väheneks kriminaalse elemendi hulk. Esimest korda kanepi tarbimisega vahele jäänu karistamist võrdleksin varblase kahurist tulistamisega,” selgitab professor.

Tema mõtet toetas kirjanik Peeter Sauter, kes soovib Sootakile jõudu võltsmoraali müüri lõhkumisel.

Aastaid karskusliikumises tegev olnud doktor Enno Kross raiub vastu, et järelandmiste tegemine on välistatud. “Rootsi proovis 1960ndate algul samasugust eksperimenti läbi viia. Edutult. Nõnda lolli ideega välja tulevad inimesed peaksid ikka meie praegust ennetus- ja raviolukorda vaatama,” on tohter pahane.

Riik pole valmis

Ka kirjanik ja karskete eluviiside eest seisja Olev Remsu on veendunud, et meie riik pole narkootikumide legaliseerimiseks valmis. “Käisin hiljuti Hollandis ja märkasin, et kanepikohvikud on hakanud tasapisi ise välja surema. Aga meil ei ole inimestel tulpidemaa distsipliinigi,” lisab Remsu.

Psühhiaater Arvo Haug ütleb, et Hollandis on põlvkond, kes on narkootikumide tarvitamise valu omal nahal tundnud, mistõttu osatakse ka oma lapsi mõnuainete eest paremini kaitsta.

Ravisoovijate hulk suurenes

Lõuna politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna ülemkomissari Indrek Koemetsa sõnul on seadus jõudnud lõpuks nii kaugele, et narkojoobes autojuht võib saada kriminaalkaristuse. “Nõnda võiks see ka jääda. Küll tuleks väga heade raviprogrammide korral kõne alla see, et kanepit tarbinud inimesega tegeleb politsei asemel edasi sotsiaalsüsteem. Kindel on aga, et süütuna näiva kanepi suitsetamine on sageli vaid esimene samm tõsisemate mõnuainete tarvitamise suunas,” räägib ülemkomissar.

Kuu algul teatas BBC, et pärast seda, kui kaheksa aastat tagasi Portugalis narkootikumide omamine ja kasutamine dekriminaliseeriti, on seal mõnuainetega seotud surmade arv küll vähenenud, aga samas suurenenud ravi soovivate sõltlaste hulk.

Advertisements